Rahvastiku paiknemine ja asustus

9. klass > Geograafia > 2. poolaasta

Kuidas paikneb Euroopa rahvastik? Rahvastiku paiknemist iseloomustatakse tiheduse abil, st riigi pindala ja rahvaarvu suhte kaudu (in/km2). Euroopa rahvastiku tihedus kaardil. Saksamaal Ruhri piirkonnas on 523 in/km2, sama näitaja on Sise-Londonis 10 000 ja Pariisis 20 000. Euroopa rahvastiku tiheduse tabel:

Aastakeskmise rahvaarvu suhe piirkonna pindalasse.

2011 2012 2013 2014 2015
EL (28 liikmesriiki) 116.0 (e) 116.3 (e) 116.4 (e) 116.7 (e) ..
EL (27 liikmesriiki) 116.5 (e) 116.9 (e) 117.0 (e) 117.2 (e) ..
Euroala (19 riiki) .. .. .. .. ..
Belgia 364.3 367.0 368.8 370.3 372
Bulgaaria 67.5 67.1 66.7 66.3 66
Tšehhi 135.9 136.1 136.1 136.3 137
Taani 129.7 130.4 130.8 131.5 132
Saksamaa 224.8 225.2 225.8 226.6 229
Eesti 30.6 30.5 30.3 30.3 30
Iirimaa 66.9 67.1 67.2 67.5 ..
Kreeka 84.1 83.6 83.0 82.5 82
Hispaania 93.2 93.2 92.9 92.5 92
Prantsusmaa 102.9 103.4 103.9 104.5 105
Horvaatia 75.7 75.4 75.2 74.9 74
Itaalia 201.2 201.8 199.4 201.2 201
Küpros 92.3 93.8 93.5 92.5 92
Läti 33.1 32.7 32.4 32.0 32
Leedu 48.3 47.7 47.2 46.8 46
Luksemburg 200.4 205.3 210.1 215.1 220
Ungari 107.2 106.6 106.4 106.1 106
Malta 1317.3 1327.4 1339.8 1352.4 1369
Holland 494.5 496.9 498.4 500.7 503
Austria 101.8 102.3 102.9 103.6 105
Poola 121.7 121.7 121.7 124.1 124
Portugal 114.5 114.0 113.4 112.8 112
Rumeenia 93.0 87.1 86.9 86.5 86
Sloveenia 101.9 102.2 102.3 102.4 102
Slovakkia 110.1 110.3 110.4 110.5 111
Soome 17.7 17.8 17.9 18.0 18
Rootsi 23.0 23.4 23.6 23.8 24
Suurbritannia 260.9 262.7 264.4 266.4 269
Island 3.2 3.2 3.2 3.3 3
Liechtenstein 232.5 234.7 236.8 232.8 234
Norra 16.2 16.5 16.7 16.9 17
Šveits 197.8 199.9 202.3 204.7 207
Montenegro 44.9 44.9 45.0 45.0 45
Makedoonia 82.6 82.7 82.8 83.0 83
Albaania .. .. .. 105.6 105
Serbia .. .. .. .. ..
Türgi 96.4 97.7 98.9 100.3 102

(..) – Andmeid ei ole saadud
(e) – Hinnanguline väärtus

Lisainformatsioon Eurostati veebilehel

Andmed: stat.ee.

Väga hõredalt on asustatud Rootsi Lapimaa ja Venemaa põhjaosa (2 in/km2). Kõige tihedamalt asustatud Euroopa alad on Lõuna-Inglismaa, Holland, Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Saksamaa ja Põhja-Itaalia. Siinsed alad on viljakad ja maavarade (süsi ja raud) poolest ülirikkad. Mägedes on asustus hõre. Seega pole Euroopa ühtlase tihedusega asustatud.

Kuidas paikneb Eesti rahvastik?

Rahvastiku tihedus 2011

Rahvastiku tihedus 2011

Keskmine tihedus on 29 inimest 1 km2 , see on väike, vaid Venemaal ja Põhjamaades on asustus veel hõredam. Tihedamalt on asustatud Tartu ja Tallinn, 2500 inimest ruutkilomeetril.

Rahvatiku tihedus Tartus

Rahvatiku tihedus Tartus

 

Rahvastiku tihedus Tallinnas

Rahvastiku tihedus Tallinnas

Soode ja metsade tõttu võib mõnes vallas olla 2-3 in/km2 . Näiteks Pärnumaa ja Hiiumaa on väga hõredalt asustatud.

Pärnumaa rahvastiku paiknemine

Pärnumaa rahvastiku paiknemine

Millised on Eesti asulate tüübid? Asulad jaotatakse meil linnadeks, aleviteks, alevikeks ja küladeks. Linnad ja alevid on linnalised asulad, alevikud ja külad on maa-asulad. Kui enamus rahvastikust töötab põllumajanduses, kalanduses, metsanduses, siis on tegemist maa-asulaga ehk külaga. Aleviku suurus on enamasti 300-500 elanikku. Eesti väikseim linn on Mõisaküla, 825 elanikku loe lähemalt siit: Mõisaküla linn; suurim küla aga Muraste Tallinna külje all, 1689 inimesega.

Harku valla rahvastiku tihedus

Harku valla rahvastiku tihedus

Millised on külade tüübid? Külasid liigitatakse majade ja põldude paigutuse järgi: hajaküla (Eestile tüüpiline), ahel- ehk ridaküla (veekogude ääres), tänavküla (Peipsi venelastel) ja sumbküla (Lääne-Eestis, saartel).

Ajaloolised külatüübid

Ajaloolised külatüübid

Eesti linnad. Suurim on Tallinn, umbes 400 000 elanikku, Tartu ~98 000, Narva ~59 000 ja Pärnu ~40 000 inimest, 2011.a. rahvaloenduse andmetel. Vanad linnad, Tartu, Tallinn, Pärnu, Viljandi, Narva, Paide ja Haapsalu on tekkinud keskaegsete kindluste ja kirikute ümber. Linnad kujunesid ka jõgede suudmetesse ja maismaateede ristumiskohtadesse. Alates 20.sajandist tekkisid linnad tööstusettevõtete ja raudteejaamade juurde. Nt Kunda tsemendivabrik, Tootsi turbatööstus, Kehra paberivabrik. Viivikonnas oli põlevkivi kaevandamise ajal 7000 elanikku, praegu ainult 99. Tööstustegevuse lõppemine viib linna allakäigule, majad lagunevad, sest inimesed lahkuvad mujale tööd otsima. (nt Oru, Võhma, Mõisaküla).

Vaata: Riigid rahvaarvu järgi

MÄNG:

Eesti linnad

Näita lisainfot
Lisainfo:
Peida lisainfo