Rakutsükliks nimetatakse raku jagunemistsüklit ehk tema elukäiku ühest pooldumisest teiseni. Erinevate rakkude tsükkel on erineva pikkusega (näiteks lümfotsüütide tsükkel kestab aastaid, maksarakkudel ligi aasta, vereloome tüvirakkudel 20 tundi, soole-epiteelkoe rakkudel 15 tundi, kärbse embrüo rakkudel 8 minutit). Rakutsüklit reguleerivad ensüümid (rakke suunavad jagunema onkogeenid ning jagunemist peatab geen p53).
Eukarüootsete rakkude rakutsükkel jaotatakse kolmeks osaks:
- interfaasi jooksul toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine. Interfaas on aeg, mil rakk teeb oma igapäevatööd.
- mitoosi tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks tütarrakuks.
- tsütokineesi käigus toimub raku lõplik jagunemine.
Rakkude jagunemine toimub hulkraksetel eluritel kõige intensiivsemalt nende kasvuperioodil. Kogu elu vältel toimub mitmete elundite või nende osade (nt karvad, nahk, vererakud, siseorganite) kudede uuenemine rakkude pooldumise teel.
Rakutsükli skeem
(I = Interfaas, M = Mitoos, G1 = G1-faas, G2 = G2-faas, S = Süntees, G0 = Puhkefaas.)
Geen P53 peatab raku jagunemise ning reguleerib apoptoosi (Apoptoos on kontrollitud raku surm, mis on vajalik näiteks vanade rakkude kõrvaldamiseks või mutatsioonidega rakkude hävitamiseks. Molekulid kasutatakse ainevahetuses).
Apoptoosi skeem
