SAASTUNUD ÕHK

5. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta > 5. klass > Loodusõpetus > 2. poolaasta

Õhku saastavad:
–  Kütuse põlemisgaasid. Kütuste põletamisel satuvad õhku mürgised väävliühendid, mis mõjuvad kahjulikult inimesele, hävitavad taimedes klorofülli ning puude oksi ja lehti. Väävliühendid reageerivad õhus vihmaveega ja moodustavad happeid ning tekivad happevihmad. Selline vihmavesi võib olla mürgine.
–  Tehaste ja liiklusvahendite heitgaasid. Mootorsõidukite heitgaasid sisaldavad inimestele mürgiseid süsiniku-, väävli-ja lämmastikuühendeid, vingugaasi jm.
–  Kummi, plasti ja teiste tehismaterjalide põletamine, sest siis eralduvad õhku väga mürgised ained. Kahjulike ainete tahked osakesed sadestuvad aeglaselt maapinnale, sealt vette ja taimedesse.
–  Majapidamistes kasutatavad tehismaterjalid, värvid ja lakid (nende kuivamisel).
–  Mittetäielik põlemine. Kütmisel tuleb lasta kogu kütus ära põleda, sest mittetäielikul põlemisel eraldub õhku vingugaas, mis on surmavalt mürgine. Näiteks ahjusiibrit ei tohi enne sulgeda, kui kogu kütus on ära põlenud. Avatud siibri kaudu pääsevad vingugaas ja teised põlemissaadused korstnasse aga suletud siibri puhul nad sinna ei pääse ja levivad ruumi.
–  Sigaretisuits, kuna sigaretisuitsu koostises on palju mürgiseid aineid.

saastunud

 

Õhu saastumise vähendamine:
–    Tehased ja elektrijaamad kasutavad gaasipuhastusseadmeid, et vähendada heitgaaside sattumist õhku.
–    Autode heitgaaside vähendamiseks kasutatakse uusi ja täiustatud automootoreid, kvaliteetsemat bensiini ja heitgaasi puhastusseadmeid.
–    Taimed puhastavad õhku, kuna neelavad õhust süsihappegaasi ja teisi kahjulikke aineid. Kõige rohkem seovad õhust süsihappegaasi pappel, tamm ja lepp.
–    Majapidamistes tuleks gaasipliidi kõrval eelistada elektripliiti, sest esimese korral saastab õhku majapidamisgaas, mille põlemisel tekib süsihappegaas ja teised mürgised ühendid.
–    Kasutada vähem tehismaterjale töö-ja eluruumides.
–    Tehismaterjalist esemeid mitte lõkkes põletada.
–    Mitte suitsetada.