Esimene teade, et rahvakooliõpetaja Eestis on naine.

1542 võtab Tallinna raad vastu otsuse, et vaesed kodutud poisid, kes linna peal jooksevad, …

Esimene teade aabitsast Tallinnas.

Avatakse Tartu Ülikool – Academia Gustaviana filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskonnaga.

Tallinna linnavalitsus ehitab kooli Pikale tänavale.

Pärnus ja Tartus avatakse esimesed ladinakeelsed toomkoolid.

B.G.Forselius külastab oma õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga …

Virumaal vangistatakse Johannese nimeline poiss ja saadetakse õppima Segebergi kloostrisse. Hiljem saab temast Liivimaal Holmi kihelkonnas preester.

B.G.Forselius võtab oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist eesti koolmeistrit, kes on …

Asutati Eesti vanim tegutsev kool (Gustav Adolfi Gümnaasium).

Tallinnas hakkab pidama Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller eesti kooli.

Tallinna toomkiriku juurde asutatakse kool.

Liivimaa maapäev kohustab vaimulikke õpetama talurahvale ristiusu algeid.

Wittenbergis Hans Luffti trükikojas valmib kakskeelne (alamsaksa ja eesti keelne) katekismus, mis on esimeseks eesti keelse raamatu trükiseks.

Ilmub esimene tiitellehega eestikeelne aabits “ABD ehk Luggemise Ramat Lastele”, mille autoriks on Lüganuse pastor Otto Wilhelm Masing.

Avataks Miina Härma Gümnaasium, mis on esimese eestikeelse keskkoolina asutatud gümnaasium.

Narvas asutatakse ladinakeelset lugemist ja kirjutamist ning rehkendamist õpetav linnakool, mille esimeseks koolmeistriks saab Simon Schoneberg.

Saksa hernhuutlane Michael Petersen asutab esimese kooli Vormsi saarel, kus peatselt õpib …

Asutatakse Tallinnas Kalamaja kiriku juures kool eestlaste, rootslaste ja soomlaste lastele.

„Obzor estljandskoi gubernii” teatab seisuga 1.jaanuar 1905 on Eestimaa kubermangus …

Tallinnasse jõuavad esimesed trükitud raamatud – piiblid, psaltrid, kaanonid.

Rootsi kuningas Sigismund III lubab Rakvere linnal võtta ametisse koolmeister, kellele nähakse ette aastapalgaks …

Piiskop Johann Kievel asutab Saaremaal Rostockist kutsutud õpetajaga ladinakeelse triviaalkooli, kuhu võetakse ka talupojalapsi.

1662 töötas Viljandis kool, mille kulud kaeti elanikelt võetava …

1543 asutatakse Tallinnas Tsistertslaste Püha Mihkli kloostri hoonetes …

Tallinnas Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool muudetakse kolmeastmeliseks triviaalkooliks, kust võrsuvad esimesed haritlased (Johann Koell, Hans Susi, Balthasar Russow jt), kes hakkavad looma eestikeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset kooliõpetust.

Petseri kloostri abt Kornelius asub koole asutama Ugarevas, Tabinas ja Vastseliinas.

Ilmub esimene eestikeelne matemaatika õpik.

Kirikuõpetaja Isaacus Mariestadius Hasselblatt rajas Noarootsis esimese Põhja-Eesti talurahvakooli.