Mine sisu juurde
Gümnaasium
Kõik klassid
1. klass
2. klass
3. klass
4. klass
5. klass
6. klass
7. klass
8. klass
9. klass
Gümnaasium
Keemia
Kõik ained
Ajalugu
Bioloogia
Eesti keel
Füüsika
Geograafia
Inglise keel
Inimeseõpetus
Karjääriõpetus
Keemia
Kirjandus
Kunstiajalugu
Liiklusõpetus
Loodusõpetus
Lugemisrõõm
Matemaatika
Meediaõpetus
Muusikaajalugu
Muusikaõpetus
Saksa keel
Soome keel
Ühiskonnaõpetus
Usundiõpetus
Vene keel
Logi sisse
Testid
Keemia
Gümnaasium
Kopeeri link
Jaga Stuudiumis
Teata veast
Vesinik. Vali õiged väited
Sinu tulemus on
Vali väited, mis on õiged
Loovutades elektroni, tekib positiivne vesinikioon
Vesiniku reageerimisel veega (vesiniku põlemine) tekib saadusena hapnik.
Liites ühe elektroni, tekib positiivne hüdriidioon
Vesinik võib toatemperatuuril reageerida ainult kloori ja fluoriga, teiste mittemetallidega reageerimisel on vaja kõrgemat temperatuuri
Metallurgias kasutatakse vesiniku puhaste metallide redutseerimiseks nende maakidest
Vesiniku aatomi tuumas on ainult kaks prootonit, mille ümber tiirleb üks elektron
Lihtainena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe vesiniku vahel olev kovalentne side on väga ebapüsiv
Vesiniku aatom võib liita, kui ka loovutada elektroni.
Loovutades elektroni, tekib negatiivne vesinikioon
Liites ühe elektroni, tekib negatiivne hüdriidioon
Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 4,5 korda kergem
Vesinik võib toatemperatuuril reageerida ainult kloori ja fluoriga, teiste mittemetallidega reageerimisel on vaja madalamat temperatuuri
Vesiniku aatom võib liita, kuid mitte loovutada elektroni.
Lihtainena on vesinik lõhnatu ja hallika värvusega gaas
Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega vesinik ei reageeri
Vesinik on õhust 4,5 korda raskem gaas
Vesiniku peamised kasutusalad on keemia- ja naftatööstus
Lihtainena on vesinik lõhnatu ja värvitu gaas
Vesiniku aatomi tuumas on ainult üks prooton, mille ümber tiirleb üks elektron
Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem
Vesinik on keerulise aatomiehitusega element
Mittemetallidega reageerides käitub vesinik redutseerijana.
Vesiniku aatomi tuumas on ainult üks elektron, mille ümber tiirleb üks prooton
Lihtainena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe vesiniku vahel olev kovalentne side on väga püsiv
Vesiniku reageerimisel hapnikuga (vesiniku põlemine) tekib saadusena vesi.
Vesinik reageerib väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega
Vesinik on kõige lihtsama aatomiehitusega element
Vesilahustes on vesinikioon alati endaga sidunud ühe vee molekuli ning esineb vees hüdrooniumioonina
Kontrolli
NB! Iga vale vastus võtab punkti maha.
Õpikud
Keemia
Keemia lühikursus põhikoolile
6.90€
Keemia
Органические вещества. Учебник для гимназии (vaatamiseks vene ja eesti keeles)
6.90€
Keemia
Краткий курс химии для гимназии (vaatamiseks vene ja eesti keeles)
6.90€
Keemia
Химия. Учебник для 9 класса (vaatamiseks vene ja eesti keeles)
6.90€
Keemia
Химия. Учебник для 8 класса (vaatamiseks vene ja eesti keeles)
6.90€
Keemia
Orgaanilised ained
6.90€
Keemia
Keemia lühikursus gümnaasiumile
6.90€
Keemia
Keemia õpik 8. klassile
6.90€
Keemia
Keemia õpik 9. klassile
6.90€
Vaata kõiki õpikuid
Õpiampsud
Õppimine on nüüd kiirem ja mugavam.
Teata veast
Ülesande number / pealkiri
Täname tähelepanu juhtimast.
