Loodus- ja inimeseõpetus
Testi oma teadmisi

TRADITSIOONID JA RAHVAKALENDER

3. klass > Loodus- ja inimeseõpetus > 2. poolaasta

Traditsioon ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine. Traditsioon eeldab millegi kordumist – sündmuse, elukommete.

Traditsioon võib koosneda ka mitmest erinevast tegevusest üheskoos.

Paljud traditsioonid on seotud tähtpäevadega. Need on kirjas rahvakalendris.

Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud.

Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäevvolbripäev ja halloween.

Eestlaste muistsest kalendrist on suhteliselt vähe teada, sest kalendriteateid on kirja pandud alles 19. ja 20. sajandil. Varasemate kommete kohta leidub üksikuid andmeid visitatsiooni- ja nõiaprotsesside protokollides, reisikirjades ja kroonikates. Väga paljus on muinaseestlaste kalendrit puudutavad seisukohad hüpoteetilised ja oletuslikud.

Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus ning sellega seondunud põlluharija tööd-tegemised. Uuema kihistusena on rahvakalendrisse sulandunud kirikukalendri pühad. Neist mitmed andsid muistsetele tähtpäevadele uue nime, kuid rahvapärimuses säilis sageli ka ristiusueelne kombestik.

Rahvakalendri tähtpäevad on näiteks jõulud, vastlapäev, jaanipäev, mardipäev, kadripäev.

TEST:

Eesti rahvakalender. Kui hästi tunned rahvakalendrit, vali õiged kuupäevad

Eesti rahvakalender

Loe lisaks:

  1. Berta
  2. Rahvakalendri ristsõna
  3. Eesti rahvakalender: jaanipaev
  4. Eesti rahvakalender: jõulud