Ringeelundkonnal (nimetatud ka vereringe-elundkonnaks või südame-veresoonkonnaks) on inimeses keskne roll.

Veri on vedel sidekude, mille seerum ja selles olevad üksikud erütrotsüüdid transpordivad kudedesse, iga üksiku rakuni nii hapnikku kui ka toitaineid, kaitsevad meid haiguste vastu jm.  Ringeelundkonna hulka kuuluvad ka lihaseline süda, mis vere liikumise tagab ning lümfisoonestiku.

Video. Vere koostis

Veri on hapniku transportija ning haiguste eest kaitsja. Inimese vere punalibled on erandlikud: neil puuduvad tuum ja mitokondrid ning need on keskelt nõgusad. Nõgus ehitus suurendab raku pinda ning seeläbi hapniku ning hemoglobiini kokkupuutepinda. Üksik punaverelible on läbimõõdult 7.5 µm ja paksusega vaid 2 µm (1 mikromeeter ( µm) on 10^-6 m (miljondik meetrist) ehk tuhandik millimeetrit. Varasemas kirjanduses on seda nimetatud ka mikroniks).

Inimese verest moodustavad umbes 25% erütrotsüüdid. Punaliblede peamiseks tekkepaigaks on luuüdi.

Video. Vere gaasivahetus ja immuunsüsteem

Üsna olulised on valged verelibled ehk leukotsüüdid. Neid on mitut tüüpi ning neil pole punast värvust. Valgelibled on meie kaitseks, õgides organismi tunginud protiste ja baktereid, hävitades vananenud, kahjustunud ja surnud rakke jne. Leukotsüüdid on suutelised ka läbi veresoone seina tungima, kuigi enamasti voolavad need vere- ja lümfisoontes. Kui neid ühte paika tohutult palju koguneb, märkame seda mädakoldena. Erütrotsüüdid tekivad põrnas ja lümfisõlmedes.

Trombotsüüdid ehk vereliistakud on värvuseta, tuumata ja korrapärase kujuta vererakud, mille kõige olulisem roll seisneb vere ja lümfi hüübimises. Kui vereliistakuid on liiga vähe, ei pruugi veri hüübida ning isegi kõige pisemast haavast immitseb ohtrasti verd. Liiga suur trombotsüüdide hulk aga võib viia veretrombide tekkeni, millest omakorda võivad tuleneda insuldid ja infarktid.

Veri voolab mööda veresooni. Need jagunevad kolmeks. Kõige jämedama kolmekohilise seinaga on arterid, mis viivad verd südamest eemale ning peavad vastu pidama südame rütmilisele pulseerimisele. Arterid jagunevad kudede ja elundite vahel järjest peenemateks arterioolideks, mis lõpuks lähevad üle vaid ühe rakukihiliste seintega kapillaarideks.

Kapillaare on hästi palju ja need moodustavad imepeene torustike süsteemi. Kuigi üksiku kapillaari läbimõõt on alla 0.02 mm, on neid näiteks üksnes lihaskoes kokku üle 100 tuhande kilomeetri, kui neid saaks otsakuti asetada. Seetõttu liigub veri neis suhteliselt aeglaselt, et jõuda ära anda hapnik ja vastu võtta jääkproduktid ning süsihappegaas.

Südamesse tagasi viivad vere õhema ja lõtvade seintega veenid, millistes esinevad ka klapid, mis takistavad vere tagasivoolamist.

TEST

Inimese vereringe. Millised on tõesed laused inimese vereringe kohta?

VERERINGE. Vali õiged vastusevariandid

Lisainfo