Õhurõhk
Maad ümbritsevat atmosfääri saame käsitleda kui hiiglaslikku õhusammast.
Atmosfääris sisalduvatele õhuosakestele mõjub Maa raskusjõud (nagu mõjus vedelikulegi). Järelikult avaldab ka õhk temas asuvatele kehadele rõhku. Mida kõrgemale me merepinnast tõuseme, seda õhemaks jääb meie kohale jääv õhukiht – järelikult seda madalamaks muutub ka õhurõhk.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. K-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. I-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. L-täht
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
MEISTERDA! Papist kevadlill
Itaalia teadlane Torricelli mõõtis ühena esimestest katseliselt ära õhurõhu. Normaalrõhuks loetakse õhurõhku, mis vastab 760 mm elavhõbeda samba poolt avaldatavale rõhule.
Kuna elavhõbeda tihedus on 13 600 kg/m3, samba kõrgus 760 mm = 0,76m ning g=9,81 N/kg, saame leida normaalõhu põhiühikutes – paskalites:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!