PINNAVORMID JA PINNAMOOD
Maakera pind pole tasane, mäed ja orud vahelduvad, on tasandikke ja väga sügavaid nõgusid ookeanide põhjas. Kogu maakoore pinda nimetatakse reljeefiks ehk pinnamoeks.
Vaata ka: Reljeef
Enda nägemisulatuses märkame maastikul erinevusi, liivaluidet, vulkaanikoonust, jõeorgu, küngast – need on üksikpinnavormid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. S-täht
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
xy-koordinaatsüsteem
Õpime tähti. Ä-täht.
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Õpime tähti. N-täht
Liitmine 10 piires
Funktsioonide graafikud
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Kirjeldav statistika
Õpime tähti. T-täht
Õpime tähti. A-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Vaata vulkaani: Vulkanism
Harilikult koonduvad mäed mäestikeks, künkad küngastikeks, orud moodustavad orustiku. Kõige suuremad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod.
Euroopa pinnamoe kaart:
Haanjas elades saab öelda, et pinnamood on künklik, Pärnu lähedal elades asume tasasel alal ehk madalikul. Pinnamoega peavad arvestama asulate ja teede ehitajad, põllumehed ja turismi arendajad. Vaata Eesti kõrgustikke:
Pinnamood mõjutab ilmastikku, taimestiku kujunemist, veekogude paiknemist ja muldade iseloomu. Isegi Eestis on kõrgustikel rohkem sademeid kui tasandikel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!