PINNAVORMID JA PINNAMOOD
Maakera pind pole tasane, mäed ja orud vahelduvad, on tasandikke ja väga sügavaid nõgusid ookeanide põhjas. Kogu maakoore pinda nimetatakse reljeefiks ehk pinnamoeks.
Vaata ka: Reljeef
Enda nägemisulatuses märkame maastikul erinevusi, liivaluidet, vulkaanikoonust, jõeorgu, küngast – need on üksikpinnavormid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Segame värve!
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kell ja kellaaeg
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Kirjeldav statistika
Lahused
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. J-täht
Funktsioonid ja nende graafikud
Õpime tähti. N-täht
Õpime tähti. F-täht
Vaata vulkaani: Vulkanism
Harilikult koonduvad mäed mäestikeks, künkad küngastikeks, orud moodustavad orustiku. Kõige suuremad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod.
Euroopa pinnamoe kaart:
Haanjas elades saab öelda, et pinnamood on künklik, Pärnu lähedal elades asume tasasel alal ehk madalikul. Pinnamoega peavad arvestama asulate ja teede ehitajad, põllumehed ja turismi arendajad. Vaata Eesti kõrgustikke:
Pinnamood mõjutab ilmastikku, taimestiku kujunemist, veekogude paiknemist ja muldade iseloomu. Isegi Eestis on kõrgustikel rohkem sademeid kui tasandikel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
