SELGROOGSETE TUNNUSED
Inimene on bioloogiliselt selgroogne imetaja loom, kuna tema teised luud kinnituvad kesksele selgroole, ka seesmised kehaosad (organid) toetuvad luustikule. Mõistetavalt tunneb ta lähedust teiste selgroogsetega. Selgroogsed on kõik imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed ja kalad.
Ülejäänud loomad on selgrootud. Paljudel neist on väline toes. Näiteks putukate kitiinkest. Usside keha hoiab koos tugevate lihastega nahk (nahk-lihasmõik).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. S-täht
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Õpime tähti. A-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Tutvus keemiaga
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Protsendi rakendused igapäevaelus
Hariliku murru kordamine
I ja J-i õigekiri
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Vaatleme iga selgroogsete rühma kõige tüüpilisemaid ning veidramaid esindajaid.
Imetajad
Jäneste poks:
Linnud
Roomajad
Kahepaiksed
Kalad
Lisalugemiseks huvilistele:
Lisainfo
- Imetajad
- Eesti imetajad 1
- Eesti imetajad 2
- Linnud
- Eesti linnud
- Ornitoloogiaühingu koduleht
- Eesti merelinnud
- Roomajad
- Eesti roomajad 1
- Eesti roomajad 2
- Saurused on väljasurnud hiidsisalikud
- Kahepaiksed
- Eesti kahepaiksed 1
- Eesti kahepaiksed 2
- Eesti kahepaiksed ja roomajad
- Kalad
- Eesti kalade üldiseloomustus
- Eesti mageveekalad
- Läänemere kalad
- Eesti merekalad
- Eesti kalade nimestik
- Suurimad püütud Eesti kalad
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!