SELGROOGSETE TUNNUSED

Inimene on bioloogiliselt selgroogne imetaja loom, kuna tema teised luud kinnituvad kesksele selgroole, ka seesmised kehaosad (organid) toetuvad luustikule. Mõistetavalt tunneb ta lähedust teiste selgroogsetega. Selgroogsed on kõik imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed ja kalad.

Ülejäänud loomad on selgrootud. Paljudel neist on väline toes. Näiteks putukate kitiinkest. Usside keha hoiab koos tugevate lihastega nahk (nahk-lihasmõik).

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Vaatleme iga selgroogsete rühma kõige tüüpilisemaid ning veidramaid esindajaid.

Imetajad

Imetajate nahk on kaetud karvadega. Pildil: kodukass.

Loivalistel (ka vaalalistel ja londilistel) on karvu väga vähe. Pildil: merilõvi.

Emasloomad sünnitavad järglasi (on eluspoegijad) ja toidavad neid piimaga (imetavad), mida eritatakse piimanäärmetest. Pildil: koduveise emasloom (lehm).

Imetajatel on väga hästi arenenud närvisüsteem ning võime säilitada kehatemperatuuri (termoregulatsioon). Pildil: mõrtsukvaalad.

Jäneste poks:

Linnud

Lindude nahka katavad suled. Lindudel pole higinäärmeid ja on vaid üks rasunääre (isegi päranipunääre puudub mitmetel lindudel, näiteks tuvilistel). Lindude lõuad on kujunenud nokaks. Pildil: käblik.

Enamik linde ehitab pesa. Lindude emasloomad munevad mune. Munadest hautakse pojad. Liinud hoolitsevad järglaste eest (Näiteks hanelised ja kanalised on pesahülgajad, noorlinnud ei jää pärast koorumist pessa. Enamiku lindude noored on pesahoidjad ja on pesas lennuvõimestumiseni).

Lindude esijäsemed on kujunenud tiibadeks. Pildil: albatrossid on väga hea lennuvõimega.

Pingviinid on lennuvõimetud, hea ujumisoskusega linnud. Pildil: Keiserpingviinid.

Roomajad

Roomajate nahk on kaetud soomustega. Roomajad on sisalikud, kilpkonnad ja maod.

Krokodillid elasid juba sauruste ajal.

Draakonid on tegelikult sisalikud. Tuntum neist on Komodo draakon (nimetatud ka kui Komodo varaan). Kaheharulist keelt kasutavad sisalikud ja maod lõhnade haistmiseks.

Maod on jalgadeta roomajad, kes siuglevad maapinnal või ujuvad vees lihaste abil. Pildil üks värvikamaid mürkmadusid: korallmadu. Roomajad kasvavad kogu elu ning peavad vahepeal kestuma.

Meie mürkmadu rästik on eluspoegija: tema munad kooruvad emasloomas.

Enamasti munevad maod pehmekoorelisi mune. Roomajad on kõigusoojased ega hau oma mune.

Kahepaiksed

Tähnikvesiliku isasloom on kudemise perioodil erksavärviline. Kahepaiksed tegutsevad enamasti vees, kuid paljud neist suudavad mõnda aega viibida ka kuival maal.

Konnade nahk on kaetud rohkete näärmetega ning niiske. Kahepaiksete nahk on lisaks kopsudele nende hingamiselund. Konnade tagajäsemed on lihaselised, nendega nad kulgevad maismaal hüpates. Varvaste vahel olevast nahast moodustuvad ujulestad.

Konnad koevad vette. Viljastatud munarakke ümbritsev sültjas mass toimib läätsena ja koondab päikese soojust, mis soodustab haudumist.

Sabakonnaliste vastsed sarnanevad täiskasvanutele, kuid konnad teevad läbi vaegmoonde, olles algul kala sarnased kullesed.

Kalad

Kalade nahk on kaetud soomuste ja limaga, ent hingamiseks kasutavad nad lõpuseid. Kalad on veeloomad. Eriliseks meeleelundiks on neil küljejooneelund, millega tajutakse vee liikumise kiirust, temperatuuri ja keemilist koostist.

Kalade liikumiselunditeks on uimed. Edasiliikumisel on olulisem sabauim, rinna- ja kõhuuimedega hoitakse vees tasakaalu. Üks omapärane elund kaladel on ujupõis.

Emaskalad heidavad kudemise ajal marja vette, isaskalad väljutavad niisast seemnevedeliku. Kaladel on kehaväline viljastamine.

Kalade hulgas on väga palju erineva välimusega loomi, ent suurem osa kala tunnuseid on säilinud.

Lisalugemiseks huvilistele:

Lisainfo

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

Õpikud

SELGROOGSETE TUNNUSED

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine

Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV

VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks

Õpime tähti. S-täht

NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine

Õpime tähti. A-täht

VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks

Tutvus keemiaga

Liitmine ja lahutamine 10 piires

Protsendi rakendused igapäevaelus

Hariliku murru kordamine

I ja J-i õigekiri

II kooliastme matemaatika reeglite kordamine

Imetajate nahk on kaetud karvadega. Pildil: kodukass.

Loivalistel (ka vaalalistel ja londilistel) on karvu väga vähe. Pildil: merilõvi.

Emasloomad sünnitavad järglasi (on eluspoegijad) ja toidavad neid piimaga (imetavad), mida eritatakse piimanäärmetest. Pildil: koduveise emasloom (lehm).

Imetajatel on väga hästi arenenud närvisüsteem ning võime säilitada kehatemperatuuri (termoregulatsioon). Pildil: mõrtsukvaalad.

Lindude nahka katavad suled. Lindudel pole higinäärmeid ja on vaid üks rasunääre (isegi päranipunääre puudub mitmetel lindudel, näiteks tuvilistel). Lindude lõuad on kujunenud nokaks. Pildil: käblik.

Enamik linde ehitab pesa. Lindude emasloomad munevad mune. Munadest hautakse pojad. Liinud hoolitsevad järglaste eest (Näiteks hanelised ja kanalised on pesahülgajad, noorlinnud ei jää pärast koorumist pessa. Enamiku lindude noored on pesahoidjad ja on pesas lennuvõimestumiseni).

Lindude esijäsemed on kujunenud tiibadeks. Pildil: albatrossid on väga hea lennuvõimega.

Pingviinid on lennuvõimetud, hea ujumisoskusega linnud. Pildil: Keiserpingviinid.

Roomajate nahk on kaetud soomustega. Roomajad on sisalikud, kilpkonnad ja maod.

Krokodillid elasid juba sauruste ajal.

Draakonid on tegelikult sisalikud. Tuntum neist on Komodo draakon (nimetatud ka kui Komodo varaan). Kaheharulist keelt kasutavad sisalikud ja maod lõhnade haistmiseks.

Maod on jalgadeta roomajad, kes siuglevad maapinnal või ujuvad vees lihaste abil. Pildil üks värvikamaid mürkmadusid: korallmadu. Roomajad kasvavad kogu elu ning peavad vahepeal kestuma.

Meie mürkmadu rästik on eluspoegija: tema munad kooruvad emasloomas.

Enamasti munevad maod pehmekoorelisi mune. Roomajad on kõigusoojased ega hau oma mune.

Tähnikvesiliku isasloom on kudemise perioodil erksavärviline. Kahepaiksed tegutsevad enamasti vees, kuid paljud neist suudavad mõnda aega viibida ka kuival maal.

Konnade nahk on kaetud rohkete näärmetega ning niiske. Kahepaiksete nahk on lisaks kopsudele nende hingamiselund. Konnade tagajäsemed on lihaselised, nendega nad kulgevad maismaal hüpates. Varvaste vahel olevast nahast moodustuvad ujulestad.

Konnad koevad vette. Viljastatud munarakke ümbritsev sültjas mass toimib läätsena ja koondab päikese soojust, mis soodustab haudumist.

Sabakonnaliste vastsed sarnanevad täiskasvanutele, kuid konnad teevad läbi vaegmoonde, olles algul kala sarnased kullesed.

Kalade nahk on kaetud soomuste ja limaga, ent hingamiseks kasutavad nad lõpuseid. Kalad on veeloomad. Eriliseks meeleelundiks on neil küljejooneelund, millega tajutakse vee liikumise kiirust, temperatuuri ja keemilist koostist.

Kalade liikumiselunditeks on uimed. Edasiliikumisel on olulisem sabauim, rinna- ja kõhuuimedega hoitakse vees tasakaalu. Üks omapärane elund kaladel on ujupõis.

Emaskalad heidavad kudemise ajal marja vette, isaskalad väljutavad niisast seemnevedeliku. Kaladel on kehaväline viljastamine.

Kalade hulgas on väga palju erineva välimusega loomi, ent suurem osa kala tunnuseid on säilinud.

Lisainfo

Õpikud

Bioloogia, Inimeseõpetus, Keemia, Ühiskonnaõpetus

Rühmatöö III kooliastmele: veipimise mõju uurimine

Bioloogia

Bioloogia I kursus gümnaasiumile. Rakud ja organismid

Bioloogia

Bioloogia tööraamat 7. klassile