Virumaal vangistatakse Johannese nimeline poiss ja saadetakse õppima Segebergi kloostrisse. Hiljem saab temast Liivimaal Holmi kihelkonnas preester.

Saksa hernhuutlane Michael Petersen asutab esimese kooli Vormsi saarel, kus peatselt õpib …

Petseri kloostri abt Kornelius asub koole asutama Ugarevas, Tabinas ja Vastseliinas.

Liivimaa maapäev kohustab vaimulikke õpetama talurahvale ristiusu algeid.

1542 võtab Tallinna raad vastu otsuse, et vaesed kodutud poisid, kes linna peal jooksevad, …

1543 asutatakse Tallinnas Tsistertslaste Püha Mihkli kloostri hoonetes …

1662 töötas Viljandis kool, mille kulud kaeti elanikelt võetava …

Avataks Miina Härma Gümnaasium, mis on esimese eestikeelse keskkoolina asutatud gümnaasium.

B.G.Forselius külastab oma õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga …

Asutati Eesti vanim tegutsev kool (Gustav Adolfi Gümnaasium).

Ilmub esimene tiitellehega eestikeelne aabits “ABD ehk Luggemise Ramat Lastele”, mille autoriks on Lüganuse pastor Otto Wilhelm Masing.

„Obzor estljandskoi gubernii” teatab seisuga 1.jaanuar 1905 on Eestimaa kubermangus …

Tallinna toomkiriku juurde asutatakse kool.

Ilmub esimene eestikeelne matemaatika õpik.

Tallinnas Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool muudetakse kolmeastmeliseks triviaalkooliks, kust võrsuvad esimesed haritlased (Johann Koell, Hans Susi, Balthasar Russow jt), kes hakkavad looma eestikeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset kooliõpetust.

Tallinnasse jõuavad esimesed trükitud raamatud – piiblid, psaltrid, kaanonid.

Wittenbergis Hans Luffti trükikojas valmib kakskeelne (alamsaksa ja eesti keelne) katekismus, mis on esimeseks eesti keelse raamatu trükiseks.

Asutatakse Tallinnas Kalamaja kiriku juures kool eestlaste, rootslaste ja soomlaste lastele.

Kirikuõpetaja Isaacus Mariestadius Hasselblatt rajas Noarootsis esimese Põhja-Eesti talurahvakooli.

Tallinnas hakkab pidama Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller eesti kooli.

Tallinna linnavalitsus ehitab kooli Pikale tänavale.

Esimene teade aabitsast Tallinnas.

Pärnus ja Tartus avatakse esimesed ladinakeelsed toomkoolid.

Avatakse Tartu Ülikool – Academia Gustaviana filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskonnaga.

Piiskop Johann Kievel asutab Saaremaal Rostockist kutsutud õpetajaga ladinakeelse triviaalkooli, kuhu võetakse ka talupojalapsi.

Narvas asutatakse ladinakeelset lugemist ja kirjutamist ning rehkendamist õpetav linnakool, mille esimeseks koolmeistriks saab Simon Schoneberg.

B.G.Forselius võtab oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist eesti koolmeistrit, kes on …

Rootsi kuningas Sigismund III lubab Rakvere linnal võtta ametisse koolmeister, kellele nähakse ette aastapalgaks …

Esimene teade, et rahvakooliõpetaja Eestis on naine.