Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega vesinik ei reageeri Vesiniku aatomi tuumas on ainult kaks prootonit, mille ümber tiirleb üks elektron Loovutades elektroni, tekib negatiivne vesinikioon Vesiniku reageerimisel veega (vesiniku põlemine) tekib saadusena hapnik. Lihtainena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe vesiniku vahel olev kovalentne side on väga ebapüsiv Lihtainena on vesinik lõhnatu ja värvitu gaas Vesiniku aatom võib liita, kui ka loovutada elektroni. Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 4,5 korda kergem Loovutades elektroni, tekib positiivne vesinikioon Vesinik on õhust 4,5 korda raskem gaas Lihtainena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe vesiniku vahel olev kovalentne side on väga püsiv Vesiniku reageerimisel hapnikuga (vesiniku põlemine) tekib saadusena vesi. Metallurgias kasutatakse vesiniku puhaste metallide redutseerimiseks nende maakidest Vesiniku aatomi tuumas on ainult üks prooton, mille ümber tiirleb üks elektron Liites ühe elektroni, tekib negatiivne hüdriidioon Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem Vesiniku aatomi tuumas on ainult üks elektron, mille ümber tiirleb üks prooton Lihtainena on vesinik lõhnatu ja hallika värvusega gaas Vesinik on keerulise aatomiehitusega element Vesinik võib toatemperatuuril reageerida ainult kloori ja fluoriga, teiste mittemetallidega reageerimisel on vaja kõrgemat temperatuuri Vesinik reageerib väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega Liites ühe elektroni, tekib positiivne hüdriidioon Vesiniku peamised kasutusalad on keemia- ja naftatööstus Vesiniku aatom võib liita, kuid mitte loovutada elektroni. Vesinik on kõige lihtsama aatomiehitusega element Mittemetallidega reageerides käitub vesinik redutseerijana. Vesilahustes on vesinikioon alati endaga sidunud ühe vee molekuli ning esineb vees hüdrooniumioonina Vesinik võib toatemperatuuril reageerida ainult kloori ja fluoriga, teiste mittemetallidega reageerimisel on vaja madalamat temperatuuri