Voolutugevuse mõõtmine
Voolutugevust mõõdetakse selleks kohandatud galvanomeetriga, mida nimetatakse ampermeetriks.
Ehkki kõik elektrimõõteriistad on väliselt sarnased, eristab ampermeetrit ülejäänutest tema skaalal asetsev täht „A“.
Iga ampermeetriga (tegelikult kehtib see kõigi mõõteriistade kohta) saab mõõta ainult kindlas vahemikus. See on määratletud vastava mõõteriista mõõtepiirkonnaga. Mõõtepiirkond on omakorda jagatud jaotisteks. Jaotise väärtus arvutatakse jagades mõõtepiirkonna suurima väärtuse jaotiste arvuga. Kui ampermeetrit läbib elektrivool, kaldub mõõteriista osuti nullasendist kõrvale. Kus peatub, sealt loetaksegi skaalalt mõõtmistulemus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjalik lahutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Aatomid ja molekulid
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Häälikute pikkused
Tutvus keemiaga
Ioonid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Õpime tähti. T-täht
Õpime tähti. Z- ja Ž-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine 20 piires
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Funktsioonide graafikud
Ampermeeter ühendatakse seadmega, mida läbiva voolu tugevust mõõta soovitakse jadamisi – see tähendab, et mõõteriista üks klemm ühendatakse vooluallikaga, teine aga kehaga, mida läbiva voolu tugevust mõõta soovitakse. Klemmide ühendamisel tuleb ilmtingimata jälgida voolu suunda (või polaarsust). NB! Ampermeetri ühendamisel ei ole vahet kas ampermeeter ühendatakse enne või peale tarbijat, milles voolutugevust mõõta soovitakse – voolutugevus hargnemiseta ahelas on igal pool ühesugune.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
