KAHEPAIKSED

Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Loe lisaks:

Kahepaiksed

Kahepaiksete üldiseloomustus

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

Õpikud

KAHEPAIKSED

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Kirjalik lahutamine

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine

Aatomid ja molekulid

Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted

Häälikute pikkused

Tutvus keemiaga

Ioonid

Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine

Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa

Õpime tähti. T-täht

Õpime tähti. Z- ja Ž-täht

Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained

Liitmine 20 piires

Tundetarkus lastele. RÕÕM

Funktsioonide graafikud

Õpikud

Bioloogia, Inimeseõpetus, Keemia, Ühiskonnaõpetus

Rühmatöö III kooliastmele: veipimise mõju uurimine

Bioloogia

Bioloogia I kursus gümnaasiumile. Rakud ja organismid

Bioloogia

Bioloogia tööraamat 7. klassile