Kammkeraamika

Umbes 7000 aastat tagasi algas Eestis neoliitikum. Sel perioodil õppisid inimesed  valmistama veekindlaid savinõusid, mille jäänused on arheoloogidele olnud oluliseks leiuks. Vanimad leitud potikillud esindavad Narva keraamikat, mille leviala kattub Kunda kultuuri levialaga. Umbes 6000 aastat tagasi kasvas Narva keraamikast välja kammkeraamika kultuur, kuna arvatavasti tuli tol ajal Eestisse palju sisserändajaid. Kammkeraamika ilmumise põhjuseks on kaua aeg peetud meie esiisade  jõudmist Uuralitest Läänemere äärde. Kammkeraamika anumad olid voolitud laiadest savilintidest ja neid kaunistasid lohud ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid. Kammkeraamika rahval olid olemas juba majad, mis olid nelinurksed ja viilkatusega. Kammkeraamika aeg oli küttimise ja kalapüügi kõrgaeg ja külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest pärinevad 4000.a.eKr Lääne-ja Põhja-Eestist.

Kammkeraamika

Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur

Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur hakkas Eestis levima umbes 3000 aastat eKr. Nimetuse on see kultuur saanud nöörijälgedega savipottidest ja paadikujulistest kivikirvestest. Venekirveste  kultuur eksisteeris pikka aega kõrvuti kammkeraamika kultuuriga, kuid see paiknes rohkem sisemaal mitte veekogude ääres. Põhitoit tuli põlluharimisest, kuigi olulised olid ka kalapüük ja jahindus.Venekirvekultuuri inimeste tubane elu oli arenenum kui kammkeraamika rahval, sest nemad tundsid juba mööblit ehk siis laudu, toole ning magamisaset. Õpiti kangast kuduma ja nahast rõivastusele lisandus tekstiil.

Nöörkeraamika kultuuri muistised. 1 – asulakoht/keraamika leiukoht; 2 – kaks või enam asulakohta/keraamika leiukohta; 3 – matmispaik; 4 – merepiir u. 2500 aastat e.Kr.

Nöörkeraamika

Paadikujulised kivikirved