Eesti jagunes maakondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Suuremateks maakondadeks olid Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi, väiksemad olid Revala ja Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Soopolitse ja Jogentaga. Samas on maakondade sisemine struktuur ebaselge
Muinasaja lõpul kerkisid Eestis mitmesugused linnused, näiteks Saaremaa ja Läänemaa maalinnad ning Otepää ja Lõhavere mägilinnused. Suurim maalinn oli Varbola Jaanilinn Harjumaal. Teadmata on, kas need linnused kuulusid ülikutele või olid need ümbruskonna inimeste ühisomand.Eesti linnused olid ehitatud mullast ja puust ning ümbritsetud kivivallidega. Osadest linnuse juurde kuulunud asulatest kujunesid hiljem linnad (nt Tallinn, Tartu, Viljandi.). 1154.a. märkis araabia geograaf Idrisi oma kaardile linnuse koos selle juurde kuuluva asulaga nimetades seda Qlwn´iks, kuid selle all mõtles ta ilmselt Tallinna. 12.sajandiks ei olnud Eestis kujunenud oma riiki ja selle põhjuseks arvatakse olevat see, et Eestit ei läbinud ükski oluline kaubatee või siis polnud eestlastel selleks piisavalt materiaalseid hüvesid.
Muinas-Eesti maakonnad ja tähtsamad linnused 13.saj. algul.
Mäng. Munas-Eesti maakonnad.
