JÄÄKAINED

9. klass > Bioloogia > Õppeaasta

Organismi elutegevuse käigus tekib nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi jääkaineid. Samuti peab organism väljutama sellised ained, mida ta ei seedi või mis pole talle vajalikud.

 

Tahked jäägid

Päris tahket toitu inimene ei söö, niisutades seda vähemalt süljega. Seedeteedesse sattunud toit seedub maos ja peensooles. Peensool laieneb käärsooleks, kus seedimata toidust imendub välja enamik veest. Sooles toitainetega rikastatud veri läbib enne südamesse tagasipöördumist maksa. Maksa põhiülesanne on reguleerida toitainete hulka veres ja muuta kahjutuks toitainete (eelkõige valkude) lagunemisel tekkinud mürgised laguproduktid.

 

Tahked jäätmed liiguvad edasi pärasoolde, kust need eemaldatakse roojana. Sooltes on palju baktereid (Bakterite hulgas on mitmeid selliseid, kes aitavad ära hoida soolte haigestumist ja ka selliseid, kes toodavad vitamiine). Kolmandiku roojamassist moodustavadki sooltes elavad bakterid, ülejäänud osa koosneb imendumata jäänud toidujäänustest. Soolestikus tekib ka gaase, mis kiirendavad väljaheidete liikumist. Toit jõuab soolestiku ühest otsast teise ööpäevaga. Kui süüa kiudainetevaest ja rafineeritud (lisanditest puhastatud, eriti peen) toitu, kulub toidul sama tee läbimiseks nädal ning tekib kõhukinnisus.

 

Gaasilised jäägid

Osa gaase (Koos toiduga neelame me ka õhku, millest soolestikus jääb imendumata peamiselt inernte lämmastik. Maohappe, seedevedelike ja lämmastiku omavahelise reageerimise tulemusel tekivad mitmed gaasid, sealhulgas süsihappegaas. Soolestikus elutsevad bakterid eritavad vesinikku ja metaani. Soolegaaside koostis sõltub eelkõige toitumisharjumustest. Mida kauem gaase kinni hoida, seda enam tõuseb selles lämmastiku suhteline sisaldus, kuna teised gaasid imenduvad vereringesse.) tekib seedeteedes ning väljutatakse suu või päraku kaudu. Veri kogub endasse rakkude poolt tekitatud laguprodukti, süsihappegaasi. See lahustub vereplasmas ja liigub koos verega kopsudesse. Seal eemaldub süsihappegaas verest kopsusombukeste kaudu.

 

Vedelad jäägid

Organismi normaalseks talitlemiseks on vaja, et temas olev vee hulk oleks täpselt reguleeritud, mistõttu läbib veri neerud. Neerud hoolitsevad enamiku ainevahetusjääkide eemaldamise eest organismist. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Need on ained, mille hulk veres peab olema püsiv ega tohi kõikuda sõltuvalt sellest, kui palju me sööme või joome.

 

Neerudesse tuleb veri südamest suure rõhu all. Neerude sees liigub veri mööda peenikesi kapillaare. Siin filtreeritakse suur hulk vett koos selles lahustunud ainetega kapillaaridest välja neerutorukestesse. Vedelik liigub piki neerutorukesi ning siin imenduvad vajalikud ained ja enamus veest tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaridessse. Neerusid läbib iga päev ligi 200 liitrit vedelikku, millest 99% imendub tagasi verre. Ülejäänud vesi koos organismile tarbetute ainetega moodustab uriini.

 

Uriin koguneb kusejuhasse ja liigub edasi kusepõide, kus seda kogutakse. Kusepõie sein on veniv ja võib mahutada umbes 1 liitri vedelikku. Kui põis on täitunud, tõmbub põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Uriini peamiseks koostisaineks on kusiaine ehk karbamiid. See on maksas tekkiv valkude laguprodukt.

 

Osa vett koos liigsete sooladega väljutatakse ka naha higinäärmete kaudu.

 

Video. Neerude ehitus ja töö

youtube_video

 

Lisaks: