Keskaeg oli inimestele vaimse arengu aeg. Sellest ajast pärineb esimene põhiseadus Euroopas (Inglise Magna Charta 1215). Kujunema hakkasid teaduslikud mõtte-ja uurimisviisi alged. Kunstivooludena levisid romaani ja gooti stiil ning keskaja lõpus renessanss. Kuigi kunst ei piirdunud ainult ehituskunstiga, oli väga olulisel kohal arhitektuur. Renessanssi tähtsamad suurkujud olid näiteks Leonardo da Vinci ja Michelangelo. Tolleaegne muusika oli enamasti kiriklik. Hoogsalt arenes kirjasõna. Näiteks võib välja tuua Dante ja Boccaccio ning keskaja lõpul tegutsenud Shakespeare´i . Keskajast on päris mitmed eeposed (“Rolandi laul”, “Nibelungide laul”, “Beowulf”). 11.saj. rajati Põhja-Itaalias esimesed ülikoolid. 15.saj. keskpaigas leiutati Saksamaal trükikunst, mille tõttu oli lihtsam ideid levitada ja kasvas lugemisoskus. Raamatute levikuga kiirenes ka reformatsiooni levimine üle Euroopa.