LIIVI ORDU SÕJALINE HÄVING
1559 a. valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettlet, kes hakkas otsima raha ja sõjaväge, et vastu panna venelastele. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid edu ei saavutatud. 1559 a. sõlmiti Taani vahendusel vaherahu ja sama aasta novembris ostis Taani kuningas Frederik II Lääne-Saare piiskopkonna ning andis üle hertsog Magnusele, kes üritas lisaks veel saada enda kontrolli alla venelastest vabaks jäänud alasid. See aga viis Magnuse tülli orduga ja Frederik kutsus ta tagasi. 1560 a. aga tungisid venelased Valga piirkonda ja 2. augustil kohtusid vene ja ordu väed Härgmäel, millest sai Liivi ordu viimane välilahing. Seejärel hkkasid venelased piirama hästikindlustatud Viljandi linnust, kuna aga seda kaitsvad palgasõdurid polnud palka saanud, siis andsid nad kiiresti alla. Viljandi rüüstamise järel rüüstati kogu Eestit ja jõuti lõpuks Tallinnani, mille müüride ääres toimus lahing Mustpeade vennaskonna ratsasalgaga. Ordu kontrolli alla olid veel jäänud vaid Tallinn, Pärnu ja Paide ning nende lähiümbrus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Väike protsendiamps
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Õpime tähti. V-täht
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Algebralised murrud
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Атомы и молекулы
Protsendid põhikooli matemaatikas
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Jäätmed pole kõigest prügi
Lahused
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Õpime tähti. U-täht
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!