MUDELID

8. klass > Bioloogia > Õppeaasta

Loodus on terviklik ning toimib inimesest sõltumatult. Erinevate loodusobjektide jaotamise ning süstematiseerimisega kõikvõimalikel viisidel tegelevad inimesed selleks, et neid paremini mõista. Näiteks võime me aasal kasvavad taimed jaotada rohttaimedeks ja puhmasteks või hoopis kollaste, punaste ja valgete õitega taimedeks. Isegi kui jaotaksime taimed rühmadesse varre järgi — kõrrelised ja ülejäänud ehitusega varred — ei käsitleks me loomi ega seeni, rääkimata meile veel tundmatutest objektidest.

Igasugust süsteemi iseloomustab koosnemine paljudest sarnastest osadest, millel on ühesugused välised või ka seesmised tunnused, ehitus ja omadused. Tegelikult loob iga inimene endale ise süsteemid. Väga paljud loodud süsteemid on kõigile mõistetavad, mistõttu neid tutvustatakse koolis kui fakte. Näiteks ei vaidle ilmselt keegi selle vastu, et loomad erinevad seentest ja seened omakorda taimedest. Nii sobibki käsitleda neid erinevate rühmadena. Igas süsteemis võib omakorda märgata uusi süsteeme. Näiteks loomariigis on selgete tunnuste alusel eristatavad kalad, linnud, imetajad jne.

 

Looduses toimuvaid protsesse on sageli märksa lihtsam kujutada mitmesugustel skeemidel, diagrammidel ja graafikutel kui pika jutuna. Inimene tajub infot kõige paremini silmade abil. Järgnevalt paar näidet.

Ühe asurkonna huntide ja põtrade arvukus muutus.

Ühe asurkonna huntide ja põtrade arvukus muutus.

Graafikult näeme, et sellel on kolm telge. Ordinaat- ehk y-telgi on kaks: vasemal on huntide arv ning paremal põtrade arv. Abtsiss- ehk x-teljel on aastad. Graafiku põhjal võime mõista, et mõlema liigi arvukus on erinevatel aastatel tublisti kõikunud. Kui neid graafikuid vaadelda võrdlevat, võime näha, kuidas huntide arvukuse suurenemine põhjustab põtrade hulga vähenemist. Et uuritud territooriumil on hunte põtradest sada korda vähem, pole mõistlik neid kõveraid samas skaalas esitada.

 

Üks põnev diagramm on näiteks rahvastiku koostis mingis riigis. Seda väljendatakse rahvastikupüramiidil.

75

Selline püramiid koostatakse mingil territooriumil (nt riigis, maakonnas) elava rahvastiku vanuselise koosseisu kohta. Kui pole oluline inimeste täpne hulk, ei ole ka tähtis abtsissteljele arvude lisamine. Sellisel diagrammil on nullpunkt keskel, vasemale ja paremale ulatuvad lindid kajastavad vastavas vanusgrupis olevate elanike hulka mingil kindlal loendusajal. Vanused märgitakse ordinaadile, vastsündinud tavaliselt kõige alla. Pildil on näha, kuidas väheneva sündide arvu (negatiivse iibe) korral elanikkond vananeb. Üksi seisev diagramm näitab aga stabiilset elanikkonda, kus sünde pole liiga palju ning elanikke jääb vanuse kasvades vähemaks.

76

Kuuse ja pöögi joonisel on kujutatud kahe liigi ökoniššid (Ökonišiks nimetatakse liigi või populatsiooni positsiooni ja selle eripärasid ökosüsteemis, näiteks millest elurid toituvad, milliseid temperatuure taluvad ja millisel ajal ööpäevast on aktiivne), mis on kirjeldatud vaid niiskuse (piirkonna sademetehulk) ja keskmise temperatuuri kaudu. Mõlemale liigile sobivad samad niiskustingimused kuid pöök armastab soojemat kliimat. Reaalses looduses need liigid peaaegu ei konkureeri. Kui need okaspuud asetada ühele graafikule, oleks kattuvus väga väike.

77