SÜDA

9. klass > Bioloogia > Õppeaasta

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Heart_diagram-et.svg

Mis on süda?

Süda on koonuse kujuline, seest õõnes lihaseline elund, mille välis- ja sisepindu katab sidekude.

Kus paikneb?
Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv.

suda

Millest süda koosneb ning mis teda ümbritseb?
Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame töötamisel tekkivat hõõrdumist.

Milline näeb süda välja?
Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks- vasakuks ja paremaks ning need pooled pole omavahel ühenduses kuigi nad töötavad samaaegselt. Mõlemas pooles on olemas koda ja vatsake. Sellest järeldub, et inimese süda on neljaosaline.

Vatsakesed asetsevad kodade all. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid ja paremasse kotta kehaveenid. Samuti on vasaku vatsakese lihased kõige paksemad kuna sealt pumbatakse veri üle terve organismi laiali.

Kopsuveenid toovad kopsus hapnikuga rikastunud vere südamesse, seega südame vasakus pooles on alati hapnikurikas veri.
Kehaveenid seevastu toovad kehast südamesse hapnikuvaest verd, seega südame paremas pooles on alati hapnikuvaene veri.

Miks on kodade lihaskude õhem, kui vatsakestel?
Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on suhteliselt kerge: kui need kokku tõmbuvad, liigub veri neist edasi vaid vatsakestesse.

Mis asjad on klapid ja kuidas need töötavad?
Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid. Nende ülesanne on kindlustada, et veri liiguks AINULT kodast vatsakesse. Hõlmased südameklapid töötavad nagu ühele poole lahti käivad uksed. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ning veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ning suleb need ja veri surutakse südamest välja veresoontesse.

Poolkuuklapid on vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel. Ka nemad lasevad verel liikuda vaid ÜHES SUUNAS – südamest välja.

Milles seisneb südamelihase eripära?
Südamelihase kiud on erilised: nad ristipidi vöödilised ja meenutavad skeletilihaste kiude, mitte silelihase omi. Südamelihase teine eripära on rütmiliselt kokku tõmbuda, sõltumatult välisärritustest. Seda nähtust nimetatakse südame automatismiks.

Kuidas süda töötab?
Nagu eelpool mainutud, süda töötab rütmiliselt. Kord tõmbuvad südamelihased kokku, siis jälle lõtvuvad.

Südame töötsükkel algab kodade kokkutõmbumisest, millele järgneb vatsakese kokkutõmme ning seejärel süda lõtvub. Lõtvumine võimaldab südamelihastele puhkust. Südamelihaste kokkutõmmet nimetatakse südamelöögiks.

Süda töötab terve elu, kui süda lakkab töötamast, on organism surnud.

Inimese südame löögisagedus sõltub paljudest tegurist. Näitena võib tuua  treenituse, eripära ja east.

Treenitus Mida treenitum on organism, seda väiksem on kehalise pingutuse korral südamelöökide arv, sest süda suudab minutis lihtsalt rohkem verd vereringesse paisata. Näiteks treenitud sportlasel paiskab süda pingutuse korral minutis kehasse kuni 35 liitrit verd.

Iga Imiku südame töö on umbes kaks korda kiirem kui täiskasvanul.

Eripära Mõnel inimesel on loomuomane kiire südametöö, teisel on see jälle aeglasem.

Allikas: SÜDA

Autorid: Liina-Liis Nõmme ja Silver Schnuri

MÕISTEKAART

moistekaart

SÜDA JA VERERINGE:

TEST:

Südame ehitus ja ülesanded. Vali õiged vastused

Näita lisainfot
Lisainfo:

HUVITAVAD JA OLULISED FAKTID

  • Inimese süda on umbes rusikasuurune (südame mass on ligikaudu 0,5% kehamassist, seega umbes 300g).
  • Vaatamata sellele, et süda on suhteliselt väike, läbib seda ööpäevas kuni 9000 liitrit verd.
  • Rahulolekus lööb täiskasvanud inimese süda keskmiselt 60-70 korda minutis ja vasak vatsake paiskab ühe löögiga kehasse umbes 70 cm3 verd (5-6l minutis).
  • Aastas lööb süda umbes 30 miljonit korda.
  • Südame talitusliiku seisundit saab kontrollida EKG ehk elektrokardiogrammi  ja/või koormustestiga.

Peida lisainfo