Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.

NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.

Rootsi aja algus Eestis.

Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.

Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.

Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.

Mahtra sõda.

Esimene teadaolev katk Eestis.

Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.

Vene-Liivimaa sõda.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Eesti ala vabanes jääst.

Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.

Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.

Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.

NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.

Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.

Muistse vabadusvõitluse algus.

…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.

Rootsi aja lõpp.

Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.

Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.

Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.

25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.

Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.

Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.

Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.

Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.

Vene aeg Eestis.

Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.

Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.

Metsavendluse lõplik lämmatamine.

Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.

Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.

NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.

Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.

NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).

Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.

Põhjasõda Eestis.

Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.

Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.

Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.

Eestist saab NATO liige.

Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.

EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”

Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).

Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.

Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.

Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.

Sakslased vallutasid Tallinna.

Jüriöö ülestõus.

Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).

Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.

Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.

Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus

Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.

Esimene telesaade Tallinnast.

Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

Tartus asutati esimene Eesti pank.

Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.

Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.

Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).

Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.

Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.

Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.

Venestusaeg.

Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)

Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.

Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

K. Pätsi valimine presidendiks.

Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)

Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.

Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.