Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.

Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.

Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.

Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.

Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.

Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.

Jüriöö ülestõus.

Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.

Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.

NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.

25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.

Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.

Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.

Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.

Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.

Eestist saab NATO liige.

Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.

Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.

Tartus asutati esimene Eesti pank.

Metsavendluse lõplik lämmatamine.

Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.

Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)

Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.

Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)

Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).

Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.

Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.

Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).

Rootsi aja algus Eestis.

Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.

Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.

Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.

Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.

Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.

Eesti ala vabanes jääst.

Muistse vabadusvõitluse algus.

NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”

Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.

Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.

Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.

Vene aeg Eestis.

Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.

Esimene telesaade Tallinnast.

Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).

Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.

Esimene teadaolev katk Eestis.

Sakslased vallutasid Tallinna.

Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Rootsi aja lõpp.

Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra

Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.

Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.

NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.

…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.

Venestusaeg.

NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).

Vene-Liivimaa sõda.

Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.

Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.

Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.

Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.

Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus

Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.

Põhjasõda Eestis.

Mahtra sõda.

K. Pätsi valimine presidendiks.

Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.

Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.

Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.