Eesti ajaloo SUUR TEST (80 küsimust). Vali sündmuste õige toimumisaeg
Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.
Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.
Tartus asutati esimene Eesti pank.
Rootsi aja algus Eestis.
Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.
Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.
Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.
…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.
Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).
Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.
Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.
Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.
Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)
Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.
25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.
Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.
Sakslased vallutasid Tallinna.
Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus
Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.
Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.
Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).
Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.
Esimene teadaolev katk Eestis.
Vene aeg Eestis.
Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.
Eesti ala vabanes jääst.
Vene-Liivimaa sõda.
Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.
Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.
Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra
Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.
Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.
NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).
Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).
Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.
Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.
Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.
Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.
Venestusaeg.
Põhjasõda Eestis.
Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.
Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.
Mahtra sõda.
Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)
Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).
Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Rootsi aja lõpp.
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
K. Pätsi valimine presidendiks.
Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.
Eestist saab NATO liige.
Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.
Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.
NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.
Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.
Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.
Muistse vabadusvõitluse algus.
NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.
EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”
Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.
Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.
Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.
Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.
Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.
Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.
Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.
Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.
Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.
Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.
Metsavendluse lõplik lämmatamine.
Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.
Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.
Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.
Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.
Esimene telesaade Tallinnast.
Jüriöö ülestõus.
Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.
Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.
