Eesti ajaloo SUUR TEST (80 küsimust). Vali sündmuste õige toimumisaeg
1
/
80
Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond - „Hannibali rahvas”.
2
/
80
Esimene teadaolev katk Eestis.
3
/
80
Tartus asutati esimene Eesti pank.
4
/
80
Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.
5
/
80
Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).
6
/
80
Rootsi aja lõpp.
7
/
80
Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest - viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.
8
/
80
Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.
9
/
80
Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.
10
/
80
Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.
11
/
80
Mahtra sõda.
12
/
80
Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)
13
/
80
Vene aeg Eestis.
14
/
80
Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.
15
/
80
Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.
16
/
80
Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.
17
/
80
Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.
18
/
80
Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.
19
/
80
Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.
20
/
80
Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli - Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus
21
/
80
Rootsi aja algus Eestis.
22
/
80
Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.
23
/
80
Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.
24
/
80
Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.
25
/
80
Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.
26
/
80
Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.
27
/
80
Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.
28
/
80
Esimene Eesti keele grammatika ("Anführung zu der Esthnischen Sprach")
29
/
80
Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.
30
/
80
NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.
31
/
80
Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.
32
/
80
EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”
33
/
80
Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).
34
/
80
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
35
/
80
Sakslased vallutasid Tallinna.
36
/
80
Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.
37
/
80
25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.
38
/
80
Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).
39
/
80
Metsavendluse lõplik lämmatamine.
40
/
80
NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).
41
/
80
Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.
42
/
80
Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
43
/
80
Eesti ala vabanes jääst.
44
/
80
Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.
45
/
80
Jüriöö ülestõus.
46
/
80
Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).
47
/
80
Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.
48
/
80
Venestusaeg.
49
/
80
Eestist saab NATO liige.
50
/
80
Muistse vabadusvõitluse algus.
51
/
80
Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.
52
/
80
Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.
53
/
80
Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.
54
/
80
Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.
55
/
80
Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.
56
/
80
Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.
57
/
80
Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ..... võrra
58
/
80
Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.
59
/
80
Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.
60
/
80
Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.
61
/
80
Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.
62
/
80
K. Pätsi valimine presidendiks.
63
/
80
Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.
64
/
80
NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.
65
/
80
NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.
66
/
80
Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.
67
/
80
Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.
68
/
80
Vene-Liivimaa sõda.
69
/
80
Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.
70
/
80
Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.
71
/
80
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
72
/
80
Põhjasõda Eestis.
73
/
80
Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.
74
/
80
Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.
75
/
80
Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.
76
/
80
Esimene telesaade Tallinnast.
77
/
80
Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.
78
/
80
Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.
79
/
80
Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.
80
/
80
