Venestusaeg.

Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.

Tartus asutati esimene Eesti pank.

Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.

Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.

Jüriöö ülestõus.

Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.

Vene aeg Eestis.

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)

Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.

Vene-Liivimaa sõda.

Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.

Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.

Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.

K. Pätsi valimine presidendiks.

Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).

25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.

Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.

Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.

Esimene telesaade Tallinnast.

NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.

Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.

EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”

Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.

Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.

Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.

Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.

NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.

Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.

Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.

Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.

Esimene teadaolev katk Eestis.

Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus

NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.

Sakslased vallutasid Tallinna.

Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.

Põhjasõda Eestis.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.

Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.

Rootsi aja algus Eestis.

Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.

Rootsi aja lõpp.

Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).

Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.

Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.

Eesti ala vabanes jääst.

Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.

Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.

Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.

Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.

Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.

Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.

Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)

Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra

…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.

Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.

Mahtra sõda.

Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.

Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.

NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).

Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.

Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).

Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.

Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.

Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.

Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.

Metsavendluse lõplik lämmatamine.

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.

Muistse vabadusvõitluse algus.

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.

Eestist saab NATO liige.

Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.