Eesti ajaloo SUUR TEST (80 küsimust). Vali sündmuste õige toimumisaeg
Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.
Venestusaeg.
Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
Jüriöö ülestõus.
Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.
Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.
NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.
Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.
25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.
Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.
Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra
Rootsi aja algus Eestis.
Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.
Põhjasõda Eestis.
NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.
Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).
NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.
Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.
Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.
Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.
Sakslased vallutasid Tallinna.
Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.
EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”
Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.
K. Pätsi valimine presidendiks.
Muistse vabadusvõitluse algus.
Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).
Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.
Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.
Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.
Vene aeg Eestis.
Metsavendluse lõplik lämmatamine.
Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).
Esimene teadaolev katk Eestis.
Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.
Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.
Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)
Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.
Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.
Eesti ala vabanes jääst.
Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.
Esimene telesaade Tallinnast.
Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)
Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Tartus asutati esimene Eesti pank.
Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.
Rootsi aja lõpp.
Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.
Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.
Eestist saab NATO liige.
Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.
Vene-Liivimaa sõda.
Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.
Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.
Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.
Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).
Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.
Mahtra sõda.
Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.
Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.
…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.
Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.
Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.
Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.
Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.
Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus
Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.
Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.
Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.
Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.
Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.
NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).
Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.
Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.
Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.
Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.
Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.
