10. klassAjaluguTeadmiste test
/ Õigeid vastuseid oli Vigu oli Kliki siia, et näha milliseid artikleid me soovitame lugeda.

Eesti ajaloo SUUR TEST (80 küsimust). Vali sündmuste õige toimumisaeg

Õigeid vastuseid võib olla mitu!
1 / 80
Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.
2 / 80
Eesti ala vabanes jääst.
3 / 80
Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.
4 / 80
Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.
5 / 80
Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.
6 / 80
Muistse vabadusvõitluse algus.
7 / 80
Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.
8 / 80
Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.
9 / 80
Esimene teadaolev katk Eestis.
10 / 80
Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.
11 / 80
Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.
12 / 80
Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).
13 / 80
Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.
14 / 80
Jüriöö ülestõus.
15 / 80
Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.
16 / 80
Vene-Liivimaa sõda.
17 / 80
Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.
18 / 80
Rootsi aja algus Eestis.
19 / 80
Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.
20 / 80
Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.
21 / 80
Esimene Eesti keele grammatika ("Anführung zu der Esthnischen Sprach")
22 / 80
Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).
23 / 80
Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest - viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.
24 / 80
Rootsi aja lõpp.
25 / 80
Põhjasõda Eestis.
26 / 80
Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.
27 / 80
Vene aeg Eestis.
28 / 80
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
29 / 80
Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.
30 / 80
Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.
31 / 80
Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond - „Hannibali rahvas”.
32 / 80
Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.
33 / 80
Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.
34 / 80
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
35 / 80
Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.
36 / 80
Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.
37 / 80
Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)
38 / 80
Mahtra sõda.
39 / 80
Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.
40 / 80
Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.
41 / 80
Venestusaeg.
42 / 80
Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.
43 / 80
Tartus asutati esimene Eesti pank.
44 / 80
Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.
45 / 80
Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.
46 / 80
Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli - Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus
47 / 80
Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.
48 / 80
Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.
49 / 80
Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.
50 / 80
Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.
51 / 80
Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.
52 / 80
Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.
53 / 80
Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.
54 / 80
Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).
55 / 80
Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.
56 / 80
K. Pätsi valimine presidendiks.
57 / 80
Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.
58 / 80
NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.
59 / 80
NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.
60 / 80
NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).
61 / 80
Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.
62 / 80
Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
63 / 80
Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.
64 / 80
Sakslased vallutasid Tallinna.
65 / 80
Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.
66 / 80
Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).
67 / 80
Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.
68 / 80
Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ..... võrra
69 / 80
25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.
70 / 80
Metsavendluse lõplik lämmatamine.
71 / 80
Esimene telesaade Tallinnast.
72 / 80
NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.
73 / 80
Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.
74 / 80
Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.
75 / 80
Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.
76 / 80
Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.
77 / 80
EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”
78 / 80
.... tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.
79 / 80
Eestist saab NATO liige.
80 / 80
Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.
Uuesti Edasi