Põhjasõda Eestis.

Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).

Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).

Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra

Vene aeg Eestis.

Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.

Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.

Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

Metsavendluse lõplik lämmatamine.

Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.

NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.

Muistse vabadusvõitluse algus.

NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.

Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.

Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.

Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.

Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)

Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.

Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.

Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.

Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.

Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.

Rootsi aja algus Eestis.

Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)

Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.

Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.

Sakslased vallutasid Tallinna.

Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.

Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.

Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.

Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.

Mahtra sõda.

Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.

Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.

K. Pätsi valimine presidendiks.

Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.

Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.

Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.

Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.

Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.

Esimene telesaade Tallinnast.

NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.

Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.

Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.

Vene-Liivimaa sõda.

Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.

Tartus asutati esimene Eesti pank.

Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).

Jüriöö ülestõus.

Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.

Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.

Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.

Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.

Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).

Eesti ala vabanes jääst.

25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.

Esimene teadaolev katk Eestis.

Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus

Rootsi aja lõpp.

Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.

Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.

Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.

…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.

Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.

EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”

Eestist saab NATO liige.

Venestusaeg.

Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.

Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.