Eesti ajalugu aastast 1000-1300. Vali õiged vastused

1 / 15

1224

Sakslased vallutasid Tartu linnuse. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu. Vallutatakse Muhumaa ja Saaremaa. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde.

2 / 15

1238

Tallinn sai Lübecki linnaõiguse, Tartu esmamaining linnana. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti. Haapsalu sai linna õigused.

3 / 15

1208

Venelaste ning ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retked Ugandisse, Otepää teine põletamine. Ugalased ja sakalased vastasid retkega lätlaste aladele, millele omakorda järgnes lätlaste rüüsteretk Sakalasse. Eestlased ja sakslased sõlmisid Turaidas kolmeks aastaks vaherahu. Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää mahapõletamine.

4 / 15

1219

Saarlased üritavad Tallinna taanlastelt tagasi vallutada. Taanlaste retk Saaremaale. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde. Taanlased tulevad laevadega Tallinna alla, vallutavad Tallinna ja Põhja-Eesti.

5 / 15

1283

Tallinna raekoja esmamaining ürikutes. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu.

6 / 15

1212

Eestlased ja sakslased sõlmisid Turaidas kolmeks aastaks vaherahu. Rootslased vallutavad Lihula. Leedulaste rüüsteretk Sakalasse.

7 / 15

1263

Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Saarlaste teine ülestõus. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu. Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu.

8 / 15

1297

Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu. Algas Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

9 / 15

1237

Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. Algab saarlaste ülestõus. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti.

10 / 15

1222

Vastuhakud Viljandis ja Ugandis, Tallinna piiramine ja sakslaste linnuste vallutamine. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde. Leedulaste rüüsteretk Sakalasse. Taanlaste retk Saaremaale.

11 / 15

1227

Vastuhakud Viljandis ja Ugandis, Tallinna piiramine ja sakslaste linnuste vallutamine. Hiljem vallutasid sakslased suure osa tagasi. Sakslased vallutasid Tartu linnuse. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu. Vallutatakse Muhumaa ja Saaremaa. Sellega langes kogu Eesti.

12 / 15

1260

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid). Algas saarlaste teine ülestõus. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks.

13 / 15

1030

Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil. Jaroslav Targa väed vallutasid Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti. Tartut mainiti esmakordselt kirjasõnas (Jurvev). Paavst Innocentius III kuulutas Vana-Liivimaa (Maarjamaa) ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati Mõõgavendade Ordu. Eestlased vallutasid venelastelt Tarbatu linnuse tagasi.

14 / 15