Eesti ajalugu aastast 1000-1300. Vali õiged vastused

1 / 15

1260

Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid). Algas saarlaste teine ülestõus.

2 / 15

1030

Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil. Paavst Innocentius III kuulutas Vana-Liivimaa (Maarjamaa) ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati Mõõgavendade Ordu. Jaroslav Targa väed vallutasid Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti. Tartut mainiti esmakordselt kirjasõnas (Jurvev). Eestlased vallutasid venelastelt Tarbatu linnuse tagasi.

3 / 15

1237

Algab saarlaste ülestõus. Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti.

4 / 15

1208

Ugalased ja sakalased vastasid retkega lätlaste aladele, millele omakorda järgnes lätlaste rüüsteretk Sakalasse. Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää mahapõletamine. Venelaste ning ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retked Ugandisse, Otepää teine põletamine. Eestlased ja sakslased sõlmisid Turaidas kolmeks aastaks vaherahu.

5 / 15

1212

Rootslased vallutavad Lihula. Leedulaste rüüsteretk Sakalasse. Eestlased ja sakslased sõlmisid Turaidas kolmeks aastaks vaherahu.

6 / 15

1215

Järvamaa alistumine. Ugandi ja Sakala maakondade ristimine. Taanlased tulevad laevadega Tallinna alla, vallutavad Tallinna ja Põhja-Eesti.

7 / 15

1248

Tartu esmamaining linnana. Paide sai linna õigused. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse.

8 / 15

1224

Sakslased vallutasid Tartu linnuse. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu. Vallutatakse Muhumaa ja Saaremaa. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde.

9 / 15

1283

Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu. Tallinna raekoja esmamaining ürikutes. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks.

10 / 15

1297

Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Algas Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

11 / 15

1238

Haapsalu sai linna õigused. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse, Tartu esmamaining linnana. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti.

12 / 15

1222

Taanlaste retk Saaremaale. Vastuhakud Viljandis ja Ugandis, Tallinna piiramine ja sakslaste linnuste vallutamine. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde. Leedulaste rüüsteretk Sakalasse.

13 / 15

1227

Vallutatakse Muhumaa ja Saaremaa. Sellega langes kogu Eesti. Sakslased vallutasid Tartu linnuse. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu. Vastuhakud Viljandis ja Ugandis, Tallinna piiramine ja sakslaste linnuste vallutamine. Hiljem vallutasid sakslased suure osa tagasi.

14 / 15

1219

Taanlaste retk Saaremaale. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde. Saarlased üritavad Tallinna taanlastelt tagasi vallutada. Taanlased tulevad laevadega Tallinna alla, vallutavad Tallinna ja Põhja-Eesti.

15 / 15

1263

Saarlaste teine ülestõus. Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks.