Eesti ajalugu aastast 1000-1300. Vali õiged vastused

1 / 15

1260

Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Algas saarlaste teine ülestõus. Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid). Tallinn sai Lübecki linnaõiguse.

2 / 15

1227

Vallutatakse Muhumaa ja Saaremaa. Sellega langes kogu Eesti. Sakslased vallutasid Tartu linnuse. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu. Vastuhakud Viljandis ja Ugandis, Tallinna piiramine ja sakslaste linnuste vallutamine. Hiljem vallutasid sakslased suure osa tagasi.

3 / 15

1263

Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu. Saarlaste teine ülestõus. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks.

4 / 15

1222

Taanlaste retk Saaremaale. Vastuhakud Viljandis ja Ugandis, Tallinna piiramine ja sakslaste linnuste vallutamine. Leedulaste rüüsteretk Sakalasse. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde.

5 / 15

1219

Saarlased üritavad Tallinna taanlastelt tagasi vallutada. Taanlaste retk Saaremaale. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde. Taanlased tulevad laevadega Tallinna alla, vallutavad Tallinna ja Põhja-Eesti.

6 / 15

1215

Ugandi ja Sakala maakondade ristimine. Taanlased tulevad laevadega Tallinna alla, vallutavad Tallinna ja Põhja-Eesti. Järvamaa alistumine.

7 / 15

1212

Leedulaste rüüsteretk Sakalasse. Rootslased vallutavad Lihula. Eestlased ja sakslased sõlmisid Turaidas kolmeks aastaks vaherahu.

8 / 15

1208

Venelaste ning ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retked Ugandisse, Otepää teine põletamine. Ugalased ja sakalased vastasid retkega lätlaste aladele, millele omakorda järgnes lätlaste rüüsteretk Sakalasse. Eestlased ja sakslased sõlmisid Turaidas kolmeks aastaks vaherahu. Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää mahapõletamine.

9 / 15

1030

Eestlased vallutasid venelastelt Tarbatu linnuse tagasi. Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil. Jaroslav Targa väed vallutasid Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti. Tartut mainiti esmakordselt kirjasõnas (Jurvev). Paavst Innocentius III kuulutas Vana-Liivimaa (Maarjamaa) ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati Mõõgavendade Ordu.

10 / 15

1238

Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti. Haapsalu sai linna õigused. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse, Tartu esmamaining linnana.

11 / 15

1297

Algas Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid). Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks.

12 / 15

1224

Sakslased vallutasid Tartu linnuse. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu. Vallutatakse Muhumaa ja Saaremaa. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde.

13 / 15

1283

Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Tallinna raekoja esmamaining ürikutes.

14 / 15

1248

Paide sai linna õigused. Tartu esmamaining linnana. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse.

15 / 15

1237

Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti. Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. Algab saarlaste ülestõus.