Eesti ajalugu aastast 1000-1300. Vali õiged vastused

1 / 15

1283

Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Tallinna raekoja esmamaining ürikutes. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu.

2 / 15

1263

Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Saarlaste teine ülestõus. Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu.

3 / 15

1238

Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse, Tartu esmamaining linnana. Haapsalu sai linna õigused.

4 / 15

1222

Taanlaste retk Saaremaale. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde. Vastuhakud Viljandis ja Ugandis, Tallinna piiramine ja sakslaste linnuste vallutamine. Leedulaste rüüsteretk Sakalasse.

5 / 15

1297

Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Algas Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

6 / 15

1215

Ugandi ja Sakala maakondade ristimine. Taanlased tulevad laevadega Tallinna alla, vallutavad Tallinna ja Põhja-Eesti. Järvamaa alistumine.

7 / 15

1224

Sakslased vallutasid Tartu linnuse. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu. Vallutatakse Muhumaa ja Saaremaa. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde.

8 / 15

1237

Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. Algab saarlaste ülestõus. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti.

9 / 15

1227

Vastuhakud Viljandis ja Ugandis, Tallinna piiramine ja sakslaste linnuste vallutamine. Hiljem vallutasid sakslased suure osa tagasi. Vallutatakse Muhumaa ja Saaremaa. Sellega langes kogu Eesti. Sakslased vallutasid Tartu linnuse. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu.

10 / 15

1248

Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. Tartu esmamaining linnana. Paide sai linna õigused.

11 / 15

1208

Venelaste ning ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retked Ugandisse, Otepää teine põletamine. Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää mahapõletamine. Ugalased ja sakalased vastasid retkega lätlaste aladele, millele omakorda järgnes lätlaste rüüsteretk Sakalasse. Eestlased ja sakslased sõlmisid Turaidas kolmeks aastaks vaherahu.

12 / 15

1030

Jaroslav Targa väed vallutasid Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti. Tartut mainiti esmakordselt kirjasõnas (Jurvev). Paavst Innocentius III kuulutas Vana-Liivimaa (Maarjamaa) ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati Mõõgavendade Ordu. Eestlased vallutasid venelastelt Tarbatu linnuse tagasi. Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil.

13 / 15

1260

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid). Algas saarlaste teine ülestõus. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse.

14 / 15

1212

Rootslased vallutavad Lihula. Eestlased ja sakslased sõlmisid Turaidas kolmeks aastaks vaherahu. Leedulaste rüüsteretk Sakalasse.

15 / 15

1219

Saarlased üritavad Tallinna taanlastelt tagasi vallutada. Taanlaste retk Saaremaale. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde. Taanlased tulevad laevadega Tallinna alla, vallutavad Tallinna ja Põhja-Eesti.