TEST! Munapühade ehk lihavõttepühade kombed ja traditsioonid. Kas väide vastab tõele või on vale?
Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi.
Arvati, et päikesetõusueelne silmapesemine tagas tervise ja virkuse.
Sellel päeval visati muna üle karja.
Tooreid mune sokutati neile munakorjajatele, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm.
Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, munad peos.
Munapüha ajal oli kõike kerge ära nõiduda ja kahjustada.
Laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks, otsekui oleks sinna suhkrut pandud
Nende pühade ajal keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid.
Keelatud oli võrgukudumine (sead lõhuvad ära), ketramine ja õmblemine (seal hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks).
19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu saadeti noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. Kehtis veel teinegi keeld – nimelt ei lubatud lastel külla minna – neile visati vanad pastlad kaela.
Lääne-Eestis pidid noormehed üle munadega kanakuudi hüppama, see pidavat sigimisõnne tooma.
Kanamuna pandi laudaläve alla või karjatee peale või visati üle karja – kui see purunes, siis oli karta karjakahju.
Kanadel oli kombeks sellel päeval oma mune võrrelda, kellel oli suurem, see sai küla kuke omale.
Lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti, tasuks saadi mune.
19. sajandil ja 20. sajandi alguses käisid Eestis noormehed külapeal mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas.
Üldiselt oli keelatud tubade koristamine ja pühkimine nagu teistelgi sama astme pühadel – uusaastal, suvistepühal ja jaanipäeval.
Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist.
Lääne-Eestis oli kombeks lõbutsemine, külastamine ja maskeeritult perest peresse käimine kõige enam karu või kure kujul.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
