TEST! Munapühade ehk lihavõttepühade kombed ja traditsioonid. Kas väide vastab tõele või on vale?
Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, munad peos.
Keelatud oli võrgukudumine (sead lõhuvad ära), ketramine ja õmblemine (seal hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks).
Kanadel oli kombeks sellel päeval oma mune võrrelda, kellel oli suurem, see sai küla kuke omale.
Lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti, tasuks saadi mune.
Lääne-Eestis pidid noormehed üle munadega kanakuudi hüppama, see pidavat sigimisõnne tooma.
Sellel päeval visati muna üle karja.
Kanamuna pandi laudaläve alla või karjatee peale või visati üle karja – kui see purunes, siis oli karta karjakahju.
Arvati, et päikesetõusueelne silmapesemine tagas tervise ja virkuse.
Üldiselt oli keelatud tubade koristamine ja pühkimine nagu teistelgi sama astme pühadel – uusaastal, suvistepühal ja jaanipäeval.
Munapüha ajal oli kõike kerge ära nõiduda ja kahjustada.
Tooreid mune sokutati neile munakorjajatele, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm.
19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu saadeti noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. Kehtis veel teinegi keeld – nimelt ei lubatud lastel külla minna – neile visati vanad pastlad kaela.
Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi.
Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist.
19. sajandil ja 20. sajandi alguses käisid Eestis noormehed külapeal mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas.
Nende pühade ajal keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid.
Laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks, otsekui oleks sinna suhkrut pandud
Lääne-Eestis oli kombeks lõbutsemine, külastamine ja maskeeritult perest peresse käimine kõige enam karu või kure kujul.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
