1
/
18
Munapüha ajal oli kõike kerge ära nõiduda ja kahjustada.
2
/
18
Lääne-Eestis oli kombeks lõbutsemine, külastamine ja maskeeritult perest peresse käimine kõige enam karu või kure kujul.
3
/
18
Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist.
4
/
18
Lääne-Eestis pidid noormehed üle munadega kanakuudi hüppama, see pidavat sigimisõnne tooma.
5
/
18
Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, munad peos.
6
/
18
19. sajandil ja 20. sajandi alguses käisid Eestis noormehed külapeal mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas.
7
/
18
Keelatud oli võrgukudumine (sead lõhuvad ära), ketramine ja õmblemine (seal hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks).
8
/
18
Nende pühade ajal keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid.
9
/
18
Lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti, tasuks saadi mune.
10
/
18
Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi.
11
/
18
Laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks, otsekui oleks sinna suhkrut pandud
12
/
18
Arvati, et päikesetõusueelne silmapesemine tagas tervise ja virkuse.
13
/
18
Sellel päeval visati muna üle karja.
14
/
18
Tooreid mune sokutati neile munakorjajatele, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm.
15
/
18
Kanamuna pandi laudaläve alla või karjatee peale või visati üle karja – kui see purunes, siis oli karta karjakahju.
16
/
18
Kanadel oli kombeks sellel päeval oma mune võrrelda, kellel oli suurem, see sai küla kuke omale.
17
/
18
19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu saadeti noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. Kehtis veel teinegi keeld – nimelt ei lubatud lastel külla minna – neile visati vanad pastlad kaela.
18
/
18
Üldiselt oli keelatud tubade koristamine ja pühkimine nagu teistelgi sama astme pühadel - uusaastal, suvistepühal ja jaanipäeval.
