VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Tasandilised kujundid
Kirjalik lahutamine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Kell ja kellaaeg
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Liitmine 10 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Numbrilised seosed
Lahutamine 20 piires
Ruutvõrrand
Peastarvutamine I kooliastmele
Liitmine 20 piires
Ruumilised kujundid
Algebralised murrud
Ratsionaalavaldised
Peastarvutamine eelkoolile
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame
Võrde põhiomadust kasutades saame, et .
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool , parem pool . Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks: