Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud.

Mõisaid juhtis mõisavalitseja, kes kogus talupoegadelt andamit. Mõisakeskuses asus ka mõisavalitseja eluase. 11. Sajandist, mil teoorjus vähenes ja asendus loonusrendiga, said mõisaomanikest andamite kogujad, talupoegade õigused suurenesid. 15. Saj hakkas taas mõisnike positsioonide tugevnemine ja nende omavoli suurenes. Talupoegade surumine tekitas vastuhakke, milledest tõsiseimad olid relvastatud ülestõusud, mille eesmärgiks oli koormiste kergendamine ja vabaduste suurendamine.

1358. a. Jacquerie ülestõus