MUISTSED KÜTID JA KORILASED

Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevus, millega ennast toita küttimine ja kalapüük. Alati ei olnud jahiõnn nii suur, et oleks saanud mõne looma või kala kätte, siis tegelesid inimesed korilusega. Naised korjasid metsast marjasid, seeni, pähkleid, tigusid, linnumune ja kõike muud, mida loodused leidus. Inimesed olid oma kodukoha loodusega väga tihedalt seotud ja lähedastest suhetes. Väga hästi tunti loomi ja linde ning nende kitumist. Hästi tunti ka kohalike taimede ravi ja toiteomadusi.

Võib öelda, et Kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Jahti peeti varasemal ajal kollektiivselt, individuaalne jahipidamine kujunes alles hilisemal ajal. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel.

Samal ajal kogeti ka palju seda, mille põhjustest aru ei saadud. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, lisaks võimsad loodusnähtused, äike ja tormid. Inimesed püüdsid neid asju lahti mõtestada, usuti suuremasse nähtamatusse jõusse. Arvati, et kõigel looduses on oma hind, loomadel, puudel, taimedel. Hinge peeti elu asukohaks ja ta võis une ajal ringi rännata. Surm oli selline uni, kus hind rändas kehast välja jäädavalt. Et teha lahkuvale hingele head meelt hakati surnuid matma aupaklikult ja neile pandi matmisel asju kaasa.

Muistsed kütid video

Osaliselt koos usuga tekkis ka kunst. Kraabiti esimesed joonised luudele, kividele, sarvedel. Esimesed joonised olid sellised, et kohati on väga raske aru saada, mida seal kujutati. Tõeliselt keerulised kunstiteosed olid aga umbes 30 000 aastat eKr pisikesed skulptuurid luudest ja kividest. Kõige enam oli just naise kujusid, mis rõhutasid naiste kehavorme: rinnad, puusad, talje. Väiksemaid detaile nagu käed ja jalalabad ei viimistletud.

Korilastest farmeriteni video

Mõned ajad hiljem hakati tegema koopamaale. Prantsusmaa ja Hispaania koobastest on leitud vanema kiviaja lõpust pärinevaid koopamaale. Tähelepanuväärsemaid koopamaalingud asuvad Altamiras ja Lascaux`s. Maalid asuvad tavaliselt seintel ja lagedes. Joonised on väga loomutruud ja näitavad, et loomasid tunti väga hästi. Tihti kirjeldasid maalingud jahipidamist ning noolt läbi looma, mille kohta arvati, et sellega loodeti saada head jahiõnne. Enne jahti kogunesid jahimehed maalide ette ja teostasid teatud rituaale koos nõidadega, et suurendada jahiõnne. Osadel maalidel oli ka inimesi, arvatakse et need olid kohalikud targad ja nõiad, kes andsin head nõu saagi tabamiseks.