Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine. Sugulise sigimise erijuhuks on partenogenees, kus viljastumist ei toimu.

Kuula: Suguline paljunemine:

Näiteks meesterahva munandite väänilistes seemnetorukestes on 46 kromosoomiga spermatogoonid, millistest pärast meioosi läbimist tekivad spermid. Spermi valmimiseks on vaja kehatemperatuurist jahedamat (34°C) keskkonda. Spermatogooni suurus väheneb ning tekivad viburid.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Spermatogenees

Naisterahva paarilised munasarjad paiknevad vaagna allosas, kus toimub ovogenees. Munarakkude küpsemine algab juba tütarlapse looteeas ning lõpeb naise 50…55 eluaastal. Ovogoonid on 46 kromosoomiga rakud munasarjades. Tütarlapse esimese eluaasta lõpuks on kõik ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad 10…50 aastaks ootele. Alates puberteedieast läbib igas kuus üks ovogoon meioosi ja tekib üks suur munarakk ehk ovotsüüt. Kolm väiksemat rakku jäävad viljastusvõimetuks.

Ovogenees

Viiendat kuud ema kõhus kasvaval tulevasel daamil on kahe munasarja peale kokku umbes 14 miljonit folliikulit, millest igaühes on küpsemata munarakk. Seejärel hakkab apoptoosi tõttu munarakkude arv vähenema ning on sünnihetkel umbes 2 miljonit. Puberteediea alguseks on ovogoone järel 400 tuhat. 30-aastasel naisel on 85 tuhat ning 51-aastasel umbes 1000 ovogooni.

Folliikulis, mis toodab östrogeeni, toimub munaraku küpsemine — see paisub ja kogub varuaineid. Kui munarakk on küps, folliikul lõhkeb ning toimub ovulatsioon — munarakk liigub munajuhasse. Lõhkenud folliikulist moodustub kollakeha, mis toodab progesterooni.

Ovulatsiooni skeem: 1) platsenta, 2) küpsevad folliikulid, 3) küps folliikul,
4) vabanev munarakk, 5) kujunev kollakeha, 6) taanduv kollakeha.

Suguline paljunemise puhul saab uus organism alguse kahe suguraku ühinemisest. Taimedel tekib sugurakkude ühinemise tulemusena seeme. Paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmlemine, see on õietolmu lendamine emakasuudmele. Tolmuteradest kasvavad tolmutorud, mida mööda seemnerakud liiguvad emakasse. Seal toimub kaheliviljastumine. Üks seemnerakk ühineb munarakuga ning tekib idu, teine aga keskrakuga, milles tekib endosperm.

Loomade viljastumine toimub kas kehasiseselt või –väliselt (nt veeselgrootud, kahepaiksed, kalad).

Kuula: Sugurakkude areng