Eesti ala vabanes jääst.

Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.

Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.

EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

Rootsi aja algus Eestis.

Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.

Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.

Metsavendluse lõplik lämmatamine.

Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.

Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.

…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.

Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.

Rootsi aja lõpp.

Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.

Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.

Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.

Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.

NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Muistse vabadusvõitluse algus.

Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Vene aeg Eestis.

Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.

Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.

Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.

Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.

Mahtra sõda.

NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.

Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.

NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).

25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.

Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).

Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.

Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.

Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.

Jüriöö ülestõus.

Venestusaeg.

Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.

Tartus asutati esimene Eesti pank.

Põhjasõda Eestis.

Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.

Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.

Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.

Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.

Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.

Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)

Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.

Sakslased vallutasid Tallinna.

Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.

Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.

Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.

Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.

Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.

NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.

Eestist saab NATO liige.

Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.

Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra

Esimene telesaade Tallinnast.

Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.

Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.

Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.

K. Pätsi valimine presidendiks.

Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.

Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.

Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).

Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.

Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).

Esimene teadaolev katk Eestis.

Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.

Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.

Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.

Vene-Liivimaa sõda.