Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.

Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.

Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.

Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.

Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.

Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.

Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.

Venestusaeg.

Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.

Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.

Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.

Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.

Esimene teadaolev katk Eestis.

Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)

Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.

Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.

Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).

Metsavendluse lõplik lämmatamine.

Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.

Rootsi aja algus Eestis.

Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.

Muistse vabadusvõitluse algus.

Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.

NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.

Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.

Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.

Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)

Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.

Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.

Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.

Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra

Vene-Liivimaa sõda.

Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.

Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.

Põhjasõda Eestis.

K. Pätsi valimine presidendiks.

EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”

Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.

Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.

Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).

Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.

Jüriöö ülestõus.

Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.

Rootsi aja lõpp.

Eesti ala vabanes jääst.

Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.

Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.

Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.

Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.

Vene aeg Eestis.

Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.

NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.

25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.

…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.

Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.

Sakslased vallutasid Tallinna.

Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.

Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.

Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.

Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.

Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

Mahtra sõda.

NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.

Eestist saab NATO liige.

Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus

NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.

Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).

Tartus asutati esimene Eesti pank.

Esimene telesaade Tallinnast.