Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.

Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.

Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.

Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.

Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).

Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.

Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.

Venestusaeg.

Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.

Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.

Rootsi aja algus Eestis.

Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

Metsavendluse lõplik lämmatamine.

25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.

Esimene teadaolev katk Eestis.

Rootsi aja lõpp.

Tartus asutati esimene Eesti pank.

Muistse vabadusvõitluse algus.

Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.

EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”

Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus

Sakslased vallutasid Tallinna.

Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.

Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.

Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.

NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.

Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.

Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.

Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.

Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.

Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.

NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).

Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.

Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

Esimene telesaade Tallinnast.

Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.

Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.

Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.

Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.

Vene-Liivimaa sõda.

Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.

Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.

Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.

Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)

Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).

Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.

Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra

Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.

Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.

Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).

Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.

…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.

Jüriöö ülestõus.

Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.

Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.

K. Pätsi valimine presidendiks.

NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.

Mahtra sõda.

Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.

Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Eesti ala vabanes jääst.

Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.

Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.

Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.

Eestist saab NATO liige.

Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.

Põhjasõda Eestis.

NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.

Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.

Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.

Vene aeg Eestis.