Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus

Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.

Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.

NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.

Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.

Tartus asutati esimene Eesti pank.

Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.

Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.

Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.

Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.

Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.

Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.

…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.

Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)

Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).

NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).

Muistse vabadusvõitluse algus.

25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.

Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.

Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.

Rootsi aja algus Eestis.

Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.

Jüriöö ülestõus.

Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).

Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.

Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.

NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.

Esimene teadaolev katk Eestis.

Vene-Liivimaa sõda.

Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.

Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.

Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.

Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.

Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

Rootsi aja lõpp.

Esimene telesaade Tallinnast.

Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra

NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.

Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).

Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.

Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.

Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.

Mahtra sõda.

Eestist saab NATO liige.

K. Pätsi valimine presidendiks.

Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

Vene aeg Eestis.

Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.

Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.

Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.

Venestusaeg.

Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.

Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.

Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.

Põhjasõda Eestis.

Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.

Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)

Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.

Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.

Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.

Metsavendluse lõplik lämmatamine.

Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.

EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”

Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.

Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.

Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.

Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.

Sakslased vallutasid Tallinna.

Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.

Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.

Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.

Eesti ala vabanes jääst.