Põhjasõda Eestis.

Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.

Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus

Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.

Vene aeg Eestis.

25. märts toimus teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.

Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused, millele järgnesid meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.

Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.

Jüriöö ülestõus.

Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.

Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.

Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.

Esimene telesaade Tallinnast.

Eesti ala vabanes jääst.

Vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing.

Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.

Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.

Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).

Eestist saab NATO liige.

Metsavendluse lõplik lämmatamine.

Muistne vabadusvõitlus lõppes Saaremaa allutamise ja kogu rahva ristimisega.

Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.

Rootsi aja algus Eestis.

Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond – „Hannibali rahvas”.

Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.

Tartu (Jurjev) esmakordne mainimine kirjasõnas.

Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.

NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.

Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).

Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.

Vene-Liivimaa sõda.

EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”

Saarlaste esimene ülestõus peale muistset vabadusvõitlust.

Sakslased vallutasid Tallinna.

Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.

Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.

Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.

K. Pätsi valimine presidendiks.

Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.

Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.

Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.

Kaudsete andmete põhjal ilmus esimene eestikeelne aabits, millest pole aga ühtki eksemplari säilinud.

Punaarmee vallutas Tallinna, Pärnu ja Viljandi.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)

Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik.

Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.

Esimene Eesti keele grammatika (“Anführung zu der Esthnischen Sprach”)

Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti.

Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.

Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.

…. tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.

Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.

Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.

Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.

Põhjasõja lõpp. Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.

Mahtra sõda.

NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse.

Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

Esimene teadaolev katk Eestis.

Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.

Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.

NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.

Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

Rootsi aja lõpp.

Venestusaeg.

Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud ….. võrra

Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.

Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.

Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.

Tartus asutati esimene Eesti pank.

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.

Muistse vabadusvõitluse algus.

Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.

NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule).

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).