Eesti ajalugu aastast 1000-1300. Vali õiged vastused

1 / 15

1222

Taanlaste retk Saaremaale. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde. Vastuhakud Viljandis ja Ugandis, Tallinna piiramine ja sakslaste linnuste vallutamine. Leedulaste rüüsteretk Sakalasse.

2 / 15

1237

Algab saarlaste ülestõus. Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti.

3 / 15

1212

Leedulaste rüüsteretk Sakalasse. Rootslased vallutavad Lihula. Eestlased ja sakslased sõlmisid Turaidas kolmeks aastaks vaherahu.

4 / 15

1248

Tartu esmamaining linnana. Paide sai linna õigused. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse.

5 / 15

1263

Saarlaste teine ülestõus. Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu.

6 / 15

1260

Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. Algas saarlaste teine ülestõus. Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

7 / 15

1215

Järvamaa alistumine. Ugandi ja Sakala maakondade ristimine. Taanlased tulevad laevadega Tallinna alla, vallutavad Tallinna ja Põhja-Eesti.

8 / 15

1219

Saarlased üritavad Tallinna taanlastelt tagasi vallutada. Taanlased tulevad laevadega Tallinna alla, vallutavad Tallinna ja Põhja-Eesti. Taanlaste retk Saaremaale. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde.

9 / 15

1208

Eestlased ja sakslased sõlmisid Turaidas kolmeks aastaks vaherahu. Ugalased ja sakalased vastasid retkega lätlaste aladele, millele omakorda järgnes lätlaste rüüsteretk Sakalasse. Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää mahapõletamine. Venelaste ning ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retked Ugandisse, Otepää teine põletamine.

10 / 15

1297

Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks. Algas Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).

11 / 15

1224

Sakslased vallutasid Tartu linnuse. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu. Saarlaste, läänlaste ja harjulaste vabastusretk Varbola linnuse juurde. Vallutatakse Muhumaa ja Saaremaa.

12 / 15

1030

Eestlased vallutasid venelastelt Tarbatu linnuse tagasi. Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil. Jaroslav Targa väed vallutasid Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti. Tartut mainiti esmakordselt kirjasõnas (Jurvev). Paavst Innocentius III kuulutas Vana-Liivimaa (Maarjamaa) ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati Mõõgavendade Ordu.

13 / 15

1227

Vallutatakse Muhumaa ja Saaremaa. Sellega langes kogu Eesti. Sakslased vallutasid Tartu linnuse. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu. Vastuhakud Viljandis ja Ugandis, Tallinna piiramine ja sakslaste linnuste vallutamine. Hiljem vallutasid sakslased suure osa tagasi.

14 / 15

1238

Tallinn sai Lübecki linnaõiguse, Tartu esmamaining linnana. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti. Haapsalu sai linna õigused.

15 / 15

1283

Tallinna raekoja esmamaining ürikutes. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu. Viljandi esmamaining linnana, järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeiks.