Eesti ajaloo test. Eesti iseseisvumine. Vali õige vastus!

Sinu tulemus on

1 / 26

Kuidas suhtusid eestlased Punaarmee rünnakusse?

Ei usutud, et Eesti Vabariik suudab Punaarmee rünnakutele vastu seista. Usuti, et Eesti Vabariik suudab Punaarmee rünnakutele vastu seista.

2 / 26

Maanõukogu vanematekogu andis oma volitused üle….

Eesti Päästekomiteele. Eesti Ajutisele Valitsusele. Saksa keisririigile.

3 / 26

Milline antud väide on õige?

Maikuuks oli Eesti vägedes ligi 55 000 meest, aasta lõpus ligi 70 000. Maikuuks oli Eesti vägedes ligi 75 000 meest, aasta lõpus ligi 90 000. Maikuuks oli Eesti vägedes ligi 95 000 meest, aasta lõpus ligi 120 000.

4 / 26

Kui lähedale jõudis Punaarmee Tallinna linnale?

umbes 20 km. umbes 40 km. umbes 30 km. umbes 50 km.

5 / 26

Millal kogunes Tallinnas Eesti Asutav Kogu?

23. aprillil 1919. 23. mail 1919. 23. märtsil 1919.

6 / 26

29. novembril 1918 kuulutati Punaarmee poolt vallutatud Narvas välja…

Eesti Töörahva Kommunism. Eesti Töörahva Kommuun. Eesti Kommunistlik Vabariik.

7 / 26

Eesti väed kaotasid Vabadussõja lahingutes…

langenutena ligi 4500 inimest. langenutena ligi 13 800 inimest. langenutena ligi 2300 inimest.

8 / 26

Millal algas Saksa pealetung idarindel?

22. veebruaril. 16. veebruaril. 18. veebruaril.

9 / 26

Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse?

üle 150 000 eestlase. üle 120 000 eestlase. üle 100 000 eestlase.

10 / 26

Millal alustas Punaarmee pealetungi piirilinnale Narva?

28. novembril 1918. 18. novembril 1918. 8. detsembril 1918.

11 / 26

Kas Saksa keisririik tunnustas väljakuulutatud Eesti Vabariiki?

võib olla. ei. jah.

12 / 26

Millal kandus sõjategevus väljaspoole Eestit?

jaanuaris 1919. veebruris 1919. maikuus 1919.

13 / 26

Millal sõlmisid Eesti Ajutise Valitsuse esindajad Saksamaa valitsuse esindajaga lepingu võimu üleandmise kohta Eesti territooriumil?

19. oktoobril 1918. 19. novembril 1918. 19. detsembril 1918.

14 / 26

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariigi loomine…

iseseisvusdeklaratsiooniga. iseseisvusmanifestiga. iseseisvuslepinguga.

15 / 26

Detsembris 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks…

Johan Laidoner. Konstantin Päts. Julius Kuperjanov.

16 / 26

Millisesse piirkonda jõudsid Saksa väed esimesena?

Lõuna-Eesti piirkonda Põhja-Eesti piirkonda. Lääne-Eesti saartele.

17 / 26

Kui kiiresti vabastati peale murrangut Eesti territoorium enamlastest?

Umbes viie nädalaga. Umbes kolme nädalaga. Umbes kahe nädalaga.

18 / 26

Mis kuupäeval liideti eestlastega asustatud ala ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks?

20. augustil. 30. märtsil. 20. märtsil. 24. veebruaril.

19 / 26

Millal jõudis sõjategevus Eestisse?

sügisel 1917. talvel 1917. suvel 1917.

20 / 26

Kus ja millal loeti manifest esimest korda ette?

25. veebruari keskpäeval Tallinnas. 23. veebruari õhtul kell 20 Pärnus. 24. veebruari pärastlõunal Viljandis.

21 / 26

Iseseisvusmanifesti põhiautor oli…

Juhan Kukk. Konstantin Päts. Jüri Vilms.

22 / 26

Mis kuupäeval allkirjastati Tartu rahuleping?

20. veebruaril 1920. 2. veebruaril 1920. 12. veebruaril 1920.

23 / 26

Millal algas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioon?

Talvel 1914. Sügisel 1914. Suvel 1914. Kevadel 1914.

24 / 26

Mis kuupäeval kiitsid Maanõukogu vanematekogu liikmed manifesti heaks?

21. veebruaril. 20. veebruaril. 18. veebruaril.

25 / 26

Kus algasid rahukõnelused Nõukogude Venemaaga?

Tartus. Tallinnas. Narvas.

26 / 26

Mis kuupäeval saabus murrang?

7. veebruaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. 20. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi.

Uuesti Edasi