Kolmekümneaastane sõda 1618-1648

1555 aastast kehtis Augsburgi usutunnistus tugevdas Saksa vürstide võimu. Vürst määras vürstiriigi usu. 1606 tekkisid kokkupõrked katoliiklaste ja protestantide vahel Donaworthi linnas, mis oli Saksa -Rooma keisri valdus. Keiser oli katoliiklane ja hakkas sulgema luteri kirikuid ka Määri-ja Böömimaal. 1608 moodustati seal Protestantlik Unioon  ja 1609 Katoliiklik Liiga. Mõlemal oli sõjavägi. Sõjategevus algas peale seda, kui 23.05.1618 protestantidest Böömi aadlikud viskasid keisri saadikud Praha lossi aknast välja. Fanaatiline katoliiklane keiser Ferdinand II ründas Böömimad.

1625 astus 30 aastasesse sõtta Taani. Katoliiklaste edu jätkus 1630 aastani, kui sõtta sekkus Rootsi. 1635 astus sõtta Prantsusmaa protestantide poolel, et nõrgestada Habsburge. Otsustavat edu ei saavutanud kumbki pool, sõda venis ja tõi kannatusi Saksamaa elanikele. Levisid nälg ja haigused, eriti Meclenburgis. Sõda lõppes 1648 Vestfaali rahuga. Rahulepinguga tunnistati Šveitsi Konföderatsiooni ning Hollandi sõltumatust Saksa Rahva Püha Rooma riigist. Samal ajajärgul 30-aastase sõjaga sõdisid omavahel Prantsuse kuningas Louis XIV ja Habsburgid ning Habsburgide valdusi Balkanil ohustas omakorda sõjaga Türgi.

Valgustusfilosoofia. Seoses eurooplaste avardunud maailmapildiga hakati rohkem hindama inimmõistust ja juurdlemisvõimet. Kujunes prantsuse filosoofide koolkond alates Rene Descartesist.  Valgustus on Euroopa kultuurielu periood 1680-1780, mida iseloomustas usk inimmõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tuntuim neist filosoofidest Rousseau  ja Montesquieu  kõrval oli Voltaire. Viimane pidas parimaks valitsemisvormiks valgustatud absolutismi ega uskunud demokraatiasse.