Demokraatia ja diktatuurid 1920.–1930. aastail

Peale I maailmasõda lagunesid isevalitsuslikud impeeriumid ning nende asemele tekkinud uued riigid valisid enamasti demokraatliku riigikorralduse, mille levinum vorm on parlamentarism.

Paljudes riikides laiendati valimisõigust sh ka naised said õiguse valida.

Demokraatia  tunnuseks on rahva määrav osa tähtsate küsimuste lahendamisel, võimude lahusus, kodanikuõigused ja -vabadused. Maailmasõja järgsel ajal olid olulisemad demokraatlikud poliitilised ideoloogiad.
• konservatism – alalhoidlik,traditsioone austav mõtteviis, ei poolda järske vägivaldseid muutusi. 20.sajandi konservatiivid toetasid vaba turgu ja riigi vähest sekkumist majandusse
• liberalism-maksimaalset isikuvabadust toetav mõtteviis, oluline vaba turg ja riigi mittesekkumine majandusse.Liberalism
• sotsiaaldemokraatia – sotsiaalset õiglust, demokraatiat ja riigipoolset sekkumist majandusse pooldav vasakpoolne mõtteviis. Sotsiaaldemokraatia
Majandusliku stabiilsuse saabumise venimine peale I maailmasõda, pettumine demokraatias, inimeste soov kindla korra järele riigis võimaldasid esile kerkida mittedemokraatlikel liikumistel:
• fašism – rahvuslikel, kultuurilistel ja rassilistel tunnustel ja ühe isiku juhtimiel loodud tugeva riigi loomist pooldav mõtteviis.Fašism 
• natsionaalsotsialism e rahvussotsialism, mis ühendas rahvusluse ja sotsialismi.Natsionaalsotsialism
• kommunism – inimeste sotsiaalset võrdsust ja eraomandi puudumist pooldav mõtteviis. Kommunism