EESTLASTE VASTUHAKK
Pärast vabadusvõitluse lõppu püüdsid eestlased oma saatuse otsustamisel kaasa rääkida, eriti aktiivsed oldi Saaremaal. 1236 a. suutsid saarlased endid sakslaste võimu alt vabastada kasutades ära seda, et mõõgavennad said Saule lahingus lüüa. 1241 a. õnnestus ordul nad aga uuesti alistada. Sõlmiti leping, millega saarlased nõustusid uuesti ristiusku vastu võtma ning ordule makse maksma. 1260 a. kasutasid saarlased ära ordu lüüasaamist Durbe lahingus ja püüdsid endid jällegi võõrvõimu alt vabastada. 1261 a. suruti aga ülestõus maha. Saarlaste vastupanu keskuseks oli Kaarma maalinn, mis aga vastaste poolt peagi rüüstati. Taas sõlmiti saarlastega leping. Kuigi vastuhakke toimus ka mujal Eestis, siis kirjalikud allikad nende kohta puuduvad. Eestlased sekkusid võõrvõimude vahelistesse konfliktidesse ja protestisid rüüstamiste vastu. Antud perioodi võib nimetada lõpetamata sõdade ajajärguks, kuna oli teadmata, kes lõpuks võitluses Vana-Liivimaa pärast peale jääb.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
8. klassi matemaatika teooriavideod
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Kirjalik lahutamine
Numbrilised seosed
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Õpime tähti. Ü-täht
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. P-täht
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
