Kauges minevikus, tuhandeid aastaid tagasi, kujutati maakera  müütides ja rahvajuttudes lapikuna, kas elevantidele või vaaladele toetuva kettana (Egiptus ja Aasia). Levisid jutud maailma servast või äärest, julged meremehed reisisid maailma otsa otsima, niiviisi täienesid teadmised maa suurusest ja kujust, joonistati esimesed maakaardid.

Babüloonia on märgitud savitahvli kaardil, mis on u 2600 aastat vana.

Üsna täiuslik oli Ptolemaiose maailmakaart, mis pärineb aastast 200 pKr (peale Kristust).

Maa on kerakujuline, seda teadsid juba Vana-Kreeka teadlased Pythagoras ja Aristoteles.

Seoses meresõiduks sobivate laevade ehituse arenguga hakkasid paljud riigid tegema pikki retki maade avastamiseks.

15. sajandil suudeti purjetada juba üle ookeanide, võimsaimad mereriigid Portugal ja Holland olid uute maade avastajad. Selles uute rikkuste avastamise võidusõidus osalesid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa.

Vaata slaidiesitlust:

Allikas

Nii loetaksegi aega15. kuni 17. sajandini meresõidu ajaloos maadeavastuse ajaks.

Kolme sajandi  jooksul kaardistati pea kõik mered ja ookeanid, mäed ja vihmametsad – maakaartidele ei jäänud enam valgeid laike. 20.sajandi alguses toimus võidujooks pooluste vallutamiseks (põhjapoolusel käis R.E. Peary, 1909 ja lõunapoolusel R. Amundsen, 1910-1912).

Loe lisaks: Arko Olesk võidujooks lõunanabale

Tänapäeval saame meid huvitavate alade kohta täpset infot satelliitidelt saabuvate piltide abil.

Võimalik vaadata: https://maps.google.com/

Maa kuju pole ideaalne kera, vaid on poolustelt veidi kokku surutud, ekvaator moodustab ellipsi. Seetõttu öeldakse, et maa on geoid, mille ümbermõõt on 40 075km.

Täpseid andmeid Maa suuruse kohta ja kuidas seda arvutatakse saab lugeda siit:

Üldine geoloogia/maamootmed