Maailm Esimese maailmasõja eel. Suurriikide arengujooni: poliitiliste süsteemide erinevused, Venemaa.

19.sajandil kujunesid välja peamised poliitilised ideoloogiad: konservatiivid, kes esindasid eeskätt jõukama kihi ning võimul olijate huve ning seadsid sihiks senise poliitilise ja majandusliku olukorra säilitamise; liberaalid, kes nõudsid demokraatlike vabaduste laiendamist ning vabaturumajandust ja esindasid peamiselt keskkihti; sotsialistid, kes nõudsid lisaks demokraatia laiendamisele tööliste olukorra parandamist ning neist omakorda kasvasid välja kommunistid, kes nõudsid eraomandi kaotamist, võimu andmist töölistele ning kes pooldasid ainsana relvastatud võitlust ühiskonna ümber kujundamiseks. Sotsialistid ja kommunistid tuginesid eeskätt töölistele.

Lisainfo

20.sajandi alguse ning 19.sajandi lõpu sündmuste kronoloogia

19.sajand

1867 – kujunes välja Austria-Ungari kaksikmonarhia; riigipeaks keiser Franz Joseph I.

1867 – Keiser Mutsuhito võimuletulekuga alustati Jaapani moderniseerimist (nn Meiji ajastu).

1870 – Itaalia ühendamine.

1870-1871 – Prantsuse-Preisi sõda.

1871 – keiser Napoleon III kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine Prantsusmaal (nn Kolmas vabariik).

1871 – Versailles`i lossis kuulutati välja Saksa keisririik.

1879 – Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu sõlmimine.

1882 – Itaalia ühines Kolmikliiduga.

1888 – Saksamaal sai keisriks Wilhelm II.

1894 – Venemaal sai troonile viimane Romanovite dünastia esindaja- Nikolai II.

1894 – sõlmiti Prantsusmaa ja Venemaa liiduleping.

1898-1899 – USA-Hispaania sõda; USA vallutas Puerto Rico, Kuuba ja Filipiinid.

1899 – algas Inglise-Buuri sõda (kuni 1902).

20.sajand

1901 – suri Suurbritannia kuninganna Victoria; viktoriaanliku ajastu lõpp.

1904 – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõlmisid „entente cordiale”.

1904-1905 – Vene-Jaapani sõda.

1905 – revolutsiooni puhkemine Venemaal.

1905 – Björkö salalepingu sõlmimine Wilhelm II ja Nikolai II vahel.

1905-1906 – Esimene Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.

1907 – Suurbritannia ja Venemaa sõlmisid lepingu mõjusfääride jagamise kohta Aasias.

1908 – Austria-Ungari annekteeris Bosnia-Hertsegoviina; Bosnia kriis.

1911 – Teine Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.

1911-1912 – Itaalia-Türgi sõda; Itaalia allutas Liibüa.

1912 – USA presidendivalimised võitis demokraat W.Wilson (president 1913-1921).

1912-1913 – Esimene Balkani sõda.

1913 – Teine Balkani sõda.

1913 – USA-s Fordi autotehastes võeti esmakordselt kasutusele konveiersüsteem.

1914 – Suurbritannia parlament võttis vastu iirlaste home rule`i, mille rakendamine sõja puhkemise tõttu edasi lükati.

1914, 28.juuni – atendaadiga sai surma Austria-Ungari troonipärija ertshertsog  Franz Ferdinand.

1916 – iirlaste Lihavõtteülestõus Dublinis.

Aastal 1900 oli maailmas u 1,6 miljardit inimest, sõltumatuid riike oli 56. Euroopa majanduslik edu tõi kaasa imperialismi – suurriikide püüdluse maailm omavahel majanduslikult ja poliitiliselt ära jagada. Eeskätt puudutas see Aafrikat, kuid ka Aasiat. Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Inglismaal, talle järgnesid Prantsusmaa ja Saksamaa. Kolooniad moodustasid u 55% maailma territooriumist ja nendes elas u 35% maailma rahvastikust. Kolooniad ei alistunud muidugi võitluseta, tuntumaid selle perioodi konflikte on Inglise-Buuri sõda (1899-1902), kuid suuremaid või väiksemaid konflikte põlisrahvaga oli kõikidel imperialistlikel riikidel.

Aafrika kaart 12 klass

Enamus Euroopa riike olid parlamentaarsed monarhiad, erandiks olid Venemaa, kus oli kuni 1905. aastani piiramatu monarhia ning Prantsusmaa, mis kuulutati 1870 vabariigiks. Mitmetes riikides viidi läbi ulatuslikke reforme – lühendati tööpäeva pikkust, piirati laste tööd, kuulutati pühapäev vabaks päevaks, vähenes kiriku mõju. Oma õiguste laiendamise eest võitlesid naised. Endiselt oli olulisel kohal natsionalism ehk oma rahvuse väärtustamine, kuid sellega kaasnes sageli vähemusrahvuste õiguste piiramine ning antisemitism e juutide tagakiusamine. 19. sajandil alguse saanud anarhistlik liikumine kasutas endiselt poliitilist terrorit – 1900 tapeti Itaalia kuningas Umberto I, 1901 tapeti USA president W. McKinley jne.

Venemaad valitses aastatel 1894-1917 tsaar Nikolai II. Venemaa oli kuni 1905. aastani piiramatu monarhiaga riik, demokraatlikud õigused puudusid, jätkus vähemusrahvuste venestamine. Venemaa majandus oli 19. sajandi teisel poolel teinud läbi kiire arengu, kuid ülejäänud Euroopale järele ei jõudnud. Olulist osa majanduse arendamisel mängis minister Sergei Witte, kelle algatusel rajati Suur-Siberi magistraal – raudtee, mis ühendas Moskvat Valdivastokiga (valmis 1906), viidi 1897 rubla kulla alusele ja kehtestati 1900 riigi viinamonopol. Välispoliitiliselt oli Venemaa eriti aktiivne Lähis-Idas, mis viis Vene-Jaapani sõjani 1905-1906. Sõjas saadud kaotused kasvatas rahulolematust kehtiva režiimiga ja 9. jaanuaril 1905. aastal toimunud nn verise pühapäeva järel puhkes revolutsioon, mis kulmineerus üldstreigiga 15. oktoobril. 17. oktoobril 1905 oli tsaar sunnitud allkirjastama seaduse, millega lubati laiendada demokraatlikke õigusi, parandada töötingimusi ja kutsuda kokku parlament e Riigiduuma.

Venemaa XX sajandi alguses:

 

Prantsusmaa XX sajandi algul

See artikkel on retsenseerimata.