MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUS
Muinasajal mõisate tekke algul tähendas mõis suuremat omaette talu. Hiljem omandas see teise tähenduse. Talupoegadele teotöö kohustuse panemisest sai alguse pärisorjastamise protsess. Vilja nõudluse kasvuga kasvas ka mõisate arv ja mõisnike meelest oli loomulik nõuda talupoegadelt teotöö tegemist. Nii ei tohtinud talupojad oma suva järgi ära kolida, kuna see oleks isandale kahju toonud, mis aga tähendas liikumisvabaduse äravõtmist. 15.sajandil jõuti Vana-Liivimaal sunnismaisuseni. Nimelt lepiti kokku, et põgenenud talupojad tuleb “omanikule” välja anda. Hiljem loodi selleks ka eraldi kohtud (haagikohtud). Talupojad üritasid põgeneda Venemaale või linnadesse. Vana-Liivimaa lõpupäevil jõuti ka talupoegade müümiseni.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrand
Tutvus keemiaga
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. J-täht
Kell ja kellaaeg
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Õpime tähti. K-täht
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Aatomid ja molekulid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Õpime tähti. P-täht
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!