NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist
ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Numbrilised seosed
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
xy-koordinaatsüsteem
Peastarvutamine eelkoolile
Kirjalik liitmine
Ruutvõrrand
Lahutamine 20 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kell ja kellaaeg
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Väike protsendiamps
Kirjalik lahutamine
Ruumilised kujundid
Tasandilised kujundid
Protsendid põhikooli matemaatikas
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
8. klassi matemaatika teooriavideod
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!