PIKKUSÜHIKUD JA NENDE TEISENDAMINE
Mõõtmiseks nimetatakse mõne füüsikalise suuruse võrdlemist mõõtühikuga. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse näiteks mõõtejoonlauda ehk lihtsalt joonlauda. Kuna pikkused võivad ulatuda väga suurte väärtusteni, siis ei saa alati joonlauda kasutada ning mõnikord arvutatakse pikkusi hoopis mingite juba teadaolevate väärtuste kaudu. Samuti saab erinevate objektide pikkusi väljendada erinevate pikkusühikute kaudu. Väiksemate esemete pikkust on otstarbekas esitada kas siis milli-, senti-, või detsimeetrites. Näiteks, kui mobiiltelefoni ekraan on 4 cm pikk, siis ei ole otstarbekas esitada seda kilomeetrites. Kui aga näiteks teepikkus kodust kinoni on 7 km, siis ei ole mõttekas seda esitada ei sentimeetrites ega ka millimeetrites.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Numbrilised seosed
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
xy-koordinaatsüsteem
Peastarvutamine eelkoolile
Kirjalik liitmine
Ruutvõrrand
Lahutamine 20 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kell ja kellaaeg
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Väike protsendiamps
Kirjalik lahutamine
Ruumilised kujundid
Tasandilised kujundid
Protsendid põhikooli matemaatikas
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
8. klassi matemaatika teooriavideod
Näide: Leiame mitu kilomeetrit on 4 cm. Kuna 1 m = 100 cm = 0,001 km, siis on 1 cm 100 korda väiksem ehk siis tuleb komast paremale lisada veel kaks nulli: 1cm = 0,00001. Seega 4 cm = 0,00004 km.
MÄNGUD:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!