PIKKUSÜHIKUD JA NENDE TEISENDAMINE
Mõõtmiseks nimetatakse mõne füüsikalise suuruse võrdlemist mõõtühikuga. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse näiteks mõõtejoonlauda ehk lihtsalt joonlauda. Kuna pikkused võivad ulatuda väga suurte väärtusteni, siis ei saa alati joonlauda kasutada ning mõnikord arvutatakse pikkusi hoopis mingite juba teadaolevate väärtuste kaudu. Samuti saab erinevate objektide pikkusi väljendada erinevate pikkusühikute kaudu. Väiksemate esemete pikkust on otstarbekas esitada kas siis milli-, senti-, või detsimeetrites. Näiteks, kui mobiiltelefoni ekraan on 4 cm pikk, siis ei ole otstarbekas esitada seda kilomeetrites. Kui aga näiteks teepikkus kodust kinoni on 7 km, siis ei ole mõttekas seda esitada ei sentimeetrites ega ka millimeetrites.
Näide: Leiame mitu kilomeetrit on 4 cm. Kuna 1m=100cm= 0,001 km, siis on 1 cm 100 kord väiksem ehk siis tuleb komast paremale lisada veel kaks nulli: 1cm=0,00001. Seega 4cm=0,00004 km.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Hariliku murru kordamine
Liitmine 20 piires
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Peastarvutamine eelkoolile
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine I kooliastmele
Liitmine 10 piires
Liitmine ja lahutamine 20 piires
xy-koordinaatsüsteem
Algebralised murrud
Kirjalik liitmine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrand
Funktsioonid ja nende graafikud
Numbrilised seosed
Kirjalik lahutamine
HARJUTUS:
MÄNGUD: