ÜKSLIIGE. SARNASED ÜKSLIIKMED
Üksliikmeks nimetatakse avaldist, mis on saadud arvuliste ja täheliste tegurite korrutamise teel.
Üksliikmed on näiteks 1∙2∙3∙abc, xxyyy ∙(-3)∙b jne.
Ka üksikut arvu ja tähte loetakse üksliikmeks, näiteks a, 2, -4 jne.
Tavaliselt esitatakse üksliikmed korrastatud kujul ehk normaalkujul, st:
- arvulised tegurid korrutatakse kokku ja kirjutatakse kõige ette (seda nimetatakse üksliikme kordajaks)
- tähelised tegurid korrutatakse kokku astmete korrutamise reeglite kohaselt ja kirjutatakse tähestikulises järjekorras.
NB! Kordaja 1 jäetakse kirjutamata ja kordaja -1 asemel kirjutatakse ainult „– “ märk, kui üksliikmes on ka tähelised tegurid. Arvu ja tähe vahel olevad korrutusmärgid jäetakse kirjutamata.
Näide: Esita üksliikmed normaalkujul:
1∙2∙3∙abc = 6abc
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ratsionaalavaldised
Funktsioonid ja nende graafikud
Funktsioonide graafikud
Peastarvutamine I kooliastmele
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Kirjalik liitmine
Algebralised murrud
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Liitmine 10 piires
Numbrilised seosed
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Kirjalik lahutamine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Tasandilised kujundid
Ruumilised kujundid
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kui üksliikmed erinevad teineteisest ainult kordaja poolest või ei erine üldse, siis nimetatakse neid üksliikmeid sarnasteks.
Näiteks: 5m2n; -2m2n; m2n; 0,8m2n on sarnased üksliikmed.
Sarnaste üksliikmete liitmist (lahutamist) nimetatakse koondamiseks.
Näiteks: 6m2n – 3m2n + m2n = (6-3+1)m2n = 4m2n
Lisaks: