ÜKSLIIGE. SARNASED ÜKSLIIKMED
Üksliikmeks nimetatakse avaldist, mis on saadud arvuliste ja täheliste tegurite korrutamise teel.
Üksliikmed on näiteks 1∙2∙3∙abc, xxyyy ∙(-3)∙b jne.
Ka üksikut arvu ja tähte loetakse üksliikmeks, näiteks a, 2, -4 jne.
Tavaliselt esitatakse üksliikmed korrastatud kujul ehk normaalkujul, st:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Numbrilised seosed
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
xy-koordinaatsüsteem
Peastarvutamine eelkoolile
Kirjalik liitmine
Ruutvõrrand
Lahutamine 20 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kell ja kellaaeg
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Väike protsendiamps
Kirjalik lahutamine
Ruumilised kujundid
Tasandilised kujundid
Protsendid põhikooli matemaatikas
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
8. klassi matemaatika teooriavideod
- arvulised tegurid korrutatakse kokku ja kirjutatakse kõige ette (seda nimetatakse üksliikme kordajaks)
- tähelised tegurid korrutatakse kokku astmete korrutamise reeglite kohaselt ja kirjutatakse tähestikulises järjekorras.
NB! Kordaja 1 jäetakse kirjutamata ja kordaja -1 asemel kirjutatakse ainult „– “ märk, kui üksliikmes on ka tähelised tegurid. Arvu ja tähe vahel olevad korrutusmärgid jäetakse kirjutamata.
Näide: Esita üksliikmed normaalkujul:
1∙2∙3∙abc = 6abc
Kui üksliikmed erinevad teineteisest ainult kordaja poolest või ei erine üldse, siis nimetatakse neid üksliikmeid sarnasteks.
Näiteks: 5m2n; -2m2n; m2n; 0,8m2n on sarnased üksliikmed.
Sarnaste üksliikmete liitmist (lahutamist) nimetatakse koondamiseks.
Näiteks: 6m2n – 3m2n + m2n = (6-3+1)m2n = 4m2n
Lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!