1881–1904. Venestusaeg
Venestusaeg (1881–1904)
- 1881, 15. märts Tsaar Aleksander II tapeti pommiatentaadiga; troonile tõusis Aleksander III, tagurlik ja šovinistlik valitseja.
19. juuni 17 Eesti seltsi märgukiri Aleksander III-le; saadikutele keisri korraldatud vastuvõtt Petrodvoretsis.
20. august Avati Tallinna Peetri Reaalkool. - 1882 Suri C. R. Jakobson (41-aastaselt), Jakob Hurt oli siirdunud Peterburi, Eesti ühiskond oli ilma silmapaistvate juhtideta.
- 1882–83 Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.
- 1883, 7. detsember Tartus asutati Hugo Treffneri gümnaasium.
- 1884, 23. mai Otepää kirikus õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp.
- 1886 Asjaajamiskeeleks linna- ja vallavalitsustes vene keel.
- 1887 Üldhariduskoolide õppekeeleks kolmandast klassist alates vene keel.
- 1888 Jakob Hurt algatas Eesti rahvaluule kogumise; Põltsamaal avati venekeelsena Eesti Aleksandrikool.
10. august Avati esimene hoburaudtee – Tallinnas praeguse Viru väljaku ja Kadrioru vahel. - 1889 Toris asutati Eesti esimene karskusselts; Tartu ülikoolis ja teistes õppeasutustes algas üleminek vene õppekeelele.
17. november Oma viimase istungi pidas a-st 1319 tegutsenud Tallinna magistraat. - 1893 Kundas hakkas tööle Eesti esimene hüdroelektrijaam (210 kW).
- 1895, 7. mai Tallinnas esimene mootorrattasõidu demonstratsioon.
- 1896 Tartu Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson, suunaandjaks Villem Reiman; Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.
27. juuli Avati Muhu ja Saaremaa vaheline Väinatamm.
23. august Tallinnas esimene autosõidu demonstratsioon.
6. oktoober Liikluse avamine esimesel kitsarööpmelisel raudteeliinil (Pärnu-Valga). - 1897, 28. jaanuar Ülevenemaaline rahvaloendus.
- 1899 Restus asutati Eesti esimene ühispiimatalitus.
27.-29. juuni Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Eesti I põllutöökongress. - 1900 Tallinnas hakkas tööle elektrimootoritehas Volta; Aleksander Läte asutas Tartus Eesti esimese sümfooniaorkestri.
- 1900–03 Majanduskriis.
- 1900–15 Pärnus tegutses tselluloositehas Waldhof.
- 1901 Konstantin Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja.
- 1902 Tartus asutati esimene Eesti pank.
- 1903 Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.
- 1904 Asutati kirjastus Noor-Eesti; valmis Keila-Haapsalu raudteeliin; Tallinnas võtsid eestlased koos venelastega K. Pätsi ja Voldemar Lenderi juhtimisel sakslastelt üle linnavalitsuse; esimese Eesti naisena jõudis akadeemilise hariduseni Berni ülikooli arstina lõpetanud Selma Feldbach.
Allikas: Eesti ajaloo kronoloogia
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel
Kirjalik lahutamine
1.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Matemaatika
Täis- ja kaashäälikuühend
2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel
Liitmine 20 piires
2.90 €
1. klass, 2. klass, Iseõppijale, Matemaatika
8. klassi matemaatika teooriavideod
4.90 €
8. klass, Iseõppijale, Matemaatika
Numbrilised seosed
2.90 €
9. klass, Iseõppijale, Matemaatika
Harjuta eesti keelt A2-B1
8.90 €
Iseõppijale, Eesti keel
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
14.99 €
Iseõppijale, Lapsevanemale, Õpetajale
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
2.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel
xy-koordinaatsüsteem
2.90 €
9. klass, Iseõppijale, Matemaatika
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
3.90 €
8. klass, Iseõppijale, Eesti keel
Häälikute pikkused
2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel
Eelmine
Järgmine
See artikkel on retsenseerimata.