BÜTSANTSI RIIK

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

Bütsants – Ida-Rooma keisririik keskajal

Keiser Constantinus Suur tõi 394.a keisririigi ainuvalitsejaks saades pealinna Roomast Byzantioni.

youtube_video

Pilt: Constantinus Suur tutvustamas roomlastele ristiusku, 28.10.312

Bütsants

Constantinus Suur nimetas linna ümber Konstantinoopoliseks.

Pildid linna kohta:

Bütsantsiks nimetatakse 395.a. Theodosius Suure poolt Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagatud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest – Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil – Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Lääne-Rooma keisririigis kukutasid germaanlased 476.a keisrivõimu ja rajasid keisririigi varemetele oma riigid. Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises.

Rooma riik peale Theodius I surma.

– Lääne-Rooma keisririik . – Ida-Rooma keisririik

Bütsants1

Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba.
VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565)

BütsantsJustinianusI

vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaalia, Pürenee poolsaare lõunaosa ja Põhja-Aafrika.
Tema käsul koondati kõik Rooma seadused ühte koodeksisse –“Tsiviilõiguse kogumisse” (Corpus Juris Cilvilis), kus kõik seadused varustati ka kommentaaride ja seletustega. See võttis kokku kogu Rooma õiguse, saades tuhande aasta vältel eeskujuks kõikidele Euroopa seaduseandjatele. Rajati ka uhkeid ehitisi – kuulsaim oli Hagia Sophia katedraal.

Video Hagia Sophia katedraal:

youtube_video

6. saj. lõpul sattus keisririik uute rünnakute alla. Lisaks tekkisid siseriiklikud vastuolud.

Bütsants2

Bütsantsi tuld kasutas Bütsantsi laevastik esmakordselt Bütsantsi –Araabia sõdade ajal.

Bütsants3

 

876-1025 Bütsantsi kuldaeg

Basileios I trooniletulek 867. aastal tähistas Makedoonia dünastia algust, mille võimuperiood kestis järgnevad kaks ja pool sajandit. Kuigi 7. Saj oli Bütsants kaotanud ligi 2/3 oma territooriumitest, olid järelejäänud alad geograafiliselt vähem laialivalgunud ja rohkem poliitiliselt, kultuuriliselt ning majanduslikult integreerunud.
Dünastia esindajate seas olid üsna võimekad keisrid, kes suutsid riigi vahepealsest mõõnast välja tuua. Pidevad kaitselahingud asendusid mitmel rindel vastupealetungiga, millega impeerium suutis mõned kaotatud territooriumid tagasi vallutada. Basileios II Boulgaroktonose valitsusajal suudeti alistada Bulgaaria riik.

Pilt: Basileios II Boulgaroktonos

Bütsants4

Sõjalist ja poliitilist edu saatis kultuuriline õitseaeg näiteks filosoofias ja kunstis.

Bütsants5

Kunst:

youtube_video

Armee:

youtube_video

Seetõttu on mõned ajaloolased kirjeldanud Makedoonia dünastia võimuperioodi kui keisririigi kuldset ajastut.
Bütsantsi territooriumil asus palju rikkaid ja rahvarohkeid linnu, mida läbisid nii maismaa kui ka mereteed.

Keskaegne siiditee

Bütsants6

Neist olulisimad olid Konstantinoopol, tolleaegse Euroopa rikkaim linn, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia, Nykomedia, Tyros, Tripolis jt.
Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduse arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest. Bütsantsi territooriumil elas palju vabasid talupoegi, orje oli suhteliselt vähe. Tänu kaupmeestelt, käsitöölistelt ja talupoegadelt korjatud maksudele oli Bütsantsi keisritel piisavalt raha, et värvata palgasõdureid.

Justinus Suure aegne münt:

Bütsants7

Palgasõdureiks hakkasid hea meelega kreeklastest talupojad. Seetõttu ei pidanud keisrid palkama oma teenistusse väheusaldusväärseid germaanlasi. Bütsantsi õnneks jäi ta kõrvale germaanlaste peamistest rändeteedest, seega oli surve Bütsantsile väiksem.
11. saj tungisid Väike-Aasiasse türklased-seldžukid, kes vallutasid ka Jeruusalemma. Euroopa suundus abi osutamise asemel hoopis ise moslemitega võitlema ja 1204 vallutasid ning rüüstasid nad ka Konstantinoopoli.
Konstantinoopoli rüüstamine:

Bütsants8

Bütsants8.3

youtube_video

Keiser taastas küll oma võimu, kuid mitte hiilgust.
1453. aasta 2. aprillil piiras Mehmed II 80 000 sõduri ja suure hulga abivägedega Konstantinoopoli sisse. Ligi kahekuulise (2.aprill–29.mai) piiramise järel langes Konstantinoopol türklaste kätte. Bütsantsi viimane keiser Konstantinos XI hukkus käsitsivõitluses, kui türklased olid linna müürid vallutanud.

youtube_video

Konstantinoopoli langemise järel jäi Bütsantsi viimaseks valduseks Morea despootkond (1349–1460), mida valitsesid keisri vennad. 1446 sooritas Murad II Osmani vägedega Moreasse sõjakäigu. Kreeklased suutsid suurte kaotuste hinnaga vastu seista, kuid olid sunnitud leppima vasallriigi staatusega ja pidid igal aastal sultanile suurt andamit maksma. Ebakompetentne riigijuhtimine viis talupoegade mässuni (1453–1454), mille mahasurumiseks kasutati türklaste abi. Mehmed II lahendas invasiooniga mässumeelse despootkonna probleemi aastal 1460, misjärel sai Moreast Osmanite riigi provints. 1204. aastal Bütsantsist eraldunud Trapezundi keisririik oli de facto viimane Ida-Rooma järglasriik, Trapezundi viimase valitseja üritus algatada Osmanite riigi vastu ristisõda, andis türklastele ajendi keisririik 1461. aasta suvel vallutada. Trapezund alistus 14. augustil 1461. Sellega oli viimane Rooma riigi jäänuk maailmakaardilt kadunud.

BÜTSANTSLASED

Bütsantsi elanikkonna põhiosa moodustasid kreeklased, kes olid põliselanikeks Balkanil ja Väike-Aasias, kuid neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel.
Ühiskond oli rangelt hierarhiline, igaühel oma koht. Erinevalt Lääne-Euroopast võis ka alamatest klassidest pärist inimene päris tippu tõusta, samas kord oma ülesehituseg jäi muutumatuks. Preestrid võisid kuuluda erinevatesse kihtidesse.

Bütsants9

Bütsantsi riigil oli tugev keskvõim. Riiki valitseti keisri poolt valitud ametnike abil, kelledest enamik olid sõprade lapsed ja ülemkihist, kuid sinna võis ka kuuluda alamklassi haritlasi. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid kolleegiumitesse (erialühingutesse), kuhu saadi ametieksamite ja soovitajatega ning mille tegevus oli piiritletud seadustega. Riik kontrollis nii ostuhindu, müügihindu kui ka toodete kvaliteeti. Käsitöölised olid enamasti ise ka oma kauba turustajad – kaupmehed. Tähtsaim kaubaartikkel oli siid.

Talupojad oli erinevalt Euroopa riikidest vabad ja moodustasid elanikkonna põhiosa. Nad maksid riigile maksu, mida tasuti külaga koos. Kui satuti raskustesse, võeti laenu oma maatüki peale. Kui võlgnevust ei tasutud, läks maatükk suurmaaomanikule. Mitmed keisrid, sealhulgas Basileios II, üritasid talupoegi kaitsta ja kehtestasid seaduse, et maksujõutu talupoja eest peab tasuma suurmaaomanik, peagi see seadus tühistati, kuid kuna talupoegade vaesumine jätkus, siis ei maksnud nad enam makse riigiaparaadi ning sõjapidamise tarvis, mis omakorda võis olla Bütsantsi languse põhjuseks.

Kui naised olid kunagi pidanud olema vaid koduseintega piiritletud, siis kristluse tulles, nende olukord paranes. Siiski jäid nad meestest madalamaks ja pandi mehele väga noorelt 12-14-aastaselt. Ülesanded laste sünnitamine ja kasvatamine, koduhoidmine, kangakudumine ning toidu valmistamine. Naised saavutasid võimu ja tunnustatuse alles pärast lesestumist. Neil oli keelatud kaubelda, millest nad üle astusid. Ajalugu räägib naistest, kes olid arstid, ämmaemandad, juuksurid, õmblejad ja poepidajad. Mõned said isegi kirjanikuks.