Demokraatia ja diktatuurid 1920.–1930. aastail

9. klass > Ajalugu > 1. poolaasta

Peale I maailmasõda lagunesid isevalitsuslikud impeeriumid ning nende asemele tekkinud uued riigid valisid enamasti demokraatliku riigikorralduse, mille levinum vorm on parlamentarism.

Paljudes riikides laiendati valimisõigust sh ka naised said õiguse valida.

youtube_video
Demokraatia  tunnuseks on rahva määrav osa tähtsate küsimuste lahendamisel, võimude lahusus, kodanikuõigused ja -vabadused. Maailmasõja järgsel ajal olid olulisemad demokraatlikud poliitilised ideoloogiad.
konservatism – alalhoidlik,traditsioone austav mõtteviis, ei poolda järske vägivaldseid muutusi. 20.sajandi konservatiivid toetasid vaba turgu ja riigi vähest sekkumist majandusse
liberalism-maksimaalset isikuvabadust toetav mõtteviis, oluline vaba turg ja riigi mittesekkumine majandusse.Liberalism
sotsiaaldemokraatia – sotsiaalset õiglust, demokraatiat ja riigipoolset sekkumist majandusse pooldav vasakpoolne mõtteviis. Sotsiaaldemokraatia
Majandusliku stabiilsuse saabumise venimine peale I maailmasõda, pettumine demokraatias, inimeste soov kindla korra järele riigis võimaldasid esile kerkida mittedemokraatlikel liikumistel:
fašism – rahvuslikel, kultuurilistel ja rassilistel tunnustel ja ühe isiku juhtimiel loodud tugeva riigi loomist pooldav mõtteviis.Fašism 
natsionaalsotsialism e rahvussotsialism, mis ühendas rahvusluse ja sotsialismi.Natsionaalsotsialism
kommunism – inimeste sotsiaalset võrdsust ja eraomandi puudumist pooldav mõtteviis. Kommunism