Eesti keskaeg: lühiülevaade

10. klass > Ajalugu > Eesti ajalugu

Keskaeg Eestis

Lühikokkuvõte:

  • Liivimaa ristisõda
  • Muistne vabadusvõitlus
  • Üleminek keskaega
  • Jüriöö ülestõus

Koostas: Madli-Maria Naulainen

 

Üleminek keskaega

  • 12.-13. saj lõpuks oli kogu Eesti asustatud
  • Peamisteks elatusaladeks olid põllundus, kaubandus ja käsitöö
  • Ühtselt riiki ei olnud eestlastel kujunenud
  • Rahvaarv oli 150 000 – 200 000 inimest
  • Suhted põhjanaabritega olid pigem head ja lõunanaabritega keerulised (latgalid)
  • Eestlased uskusid mitmetesse erinevatesse jumalatesse, loodusjõududesse

Läänemere piirkond

  • Läänemere lõunakallas liideti kristliku Euroopaga, seejärel tekis ka huvi idakalda vastu
  • Sõda ja alistamine käis ristiusu levitamise lipu all, kuigi reaalselt olid huvid majanduslikud ja territoriaalsed, sakslased said ligipääsu Läänemerele
  • Ristisõdadele andis õigustuse paavst, kelle järgi tuli pidada Püha Sõda paganate vastu
  • Lisaks kaupmeestele hakkas sagedamini ilmuma alistatud piirkonadesse ka misjonäre
  • Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamiseks

Ristisõja algus

  • 1201.a rajati piiskop Alberti poolt Riia linn, mis sai oluliseks keskuseks, tegevuse lähtekohaks
  • 1202.a asutati Mõõgavendade ordu – alaliselt kohaolev eliitväeosa
  • Liivlased ja latgalid alistusid kiiresti, edasi suunati pilgud Eesti poole
  • Sündmusi muistsest vabadusvõitlusest saame jälgida Henriku Liivimaa kroonikast (allikakriitika)

Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)

  • 1208 tungisid sakslased ja latgalid Eesti aladele, peamiselt Ugandi ja Sakala maakonda
  • 1210 – Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga
  • Probleeme tekitas Vene vürstide sõjakäigud Eestisse, mis kurnasid eestlasi, aga ka ristisõdijad olid sõjast kurnatud, puhkes katk
  • 1212 sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu

Muiste vabadusvõitlus (2)

  • 1215 tungisid sakslased ja latgalid jõuliselt edasi, jõuti ja juba Kesk-Eestisse ja Läänemaale,
  • galased ja sakalased olid sunnitud vastu võtma ristiusu, ugalased toetasid ka juba sakslaste sõjakäiku Venmaa vastu 1217.a.
  • Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning Otepää linnust kaitsvad ugalased ja sakslased pidid alla andma, sakslased lahkusid kogu Eestist

Muistne vabadusvõitlus (3)

  • Otepää all saavutatud edust kannustatuna taheti minna lausa Riiat vallutama
  • Sakala vanema Lembitu käsul koondati väed, kokku sai neid umbes 6000 meest, täiendust loodeti Venemaalt
  • Vastaste plaani aimates, proovisid sakslased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist
  • Saabus ligi 3000 mehega vägi (sakslased, liivlased, latgalid)
  • Otsustav lahing toimus Madisepäeval (21. sept), mille kaotasid eestlased, sh hukkus Lembitu

Muistne vabadusvõitlus (4)

  • 1219 sekkus võitlusse Taani, kes sai oma valdusesse Tallinna
  • 1220 proovis oma osa saada ka Rootsi, Lihula
  • Toimus eeslatste võiduristimine
  • 1222 asusid taanlased ehitama linnust Saaremaale, kust nad kiiresti välja kihutati, teade võidust saadeti üle Eesti laiali
  • 1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi, võeti linnuseid üle, õnnestus võtta üle kogu maa, välja arvatud Tallinn, seda ei õnnestunud vabastada

Muistne vabadusvõitlus (5)

  • Riia peapiiskopkond ja mõõgavennad kogusid end, alustati maa tagasivõtmist
  • 1224 oli mandriosa tähtsamaks vastupanu-punktiks veel Tartu, mida toetas Vene vürst
  • 1227 liiguti üle jää saartele, Muhu linnus hävitati, edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla
  • Vastupanu näis lootusetu, seetõttu saarlased alistusid ja võtsid vastu ristiusu

Eestlaste kaotuse põhjused

  • Eestlastel puudus kindel liitlane – venelastega küll erinevaid kokkuleppeid sõlmiti, kuid neil oli silmas ka omakasu, alati ei pidanud kokkulepe vett
  • Maakondade koostöö oli puudulik
  • Kaitse oli mõeldud lühiajaliste rünnakute tagasilöömiseks, mitte pikaks sõjaks
  • Sakslaste relvastus oli palju parem kui eestlastel
  • Eestlaste puudus ühtne riik, naabritega koostööd oli vähe

Üleminek muinasajast keskaega 

  • Keskaeg Eestis algab kokkuleppeliselt
  • 1227 muistse vabaduvõitluse lõpp
  • Valjala kiriku ehitamine
  • Keskaeg lõppeb 1558 – Liivi sõja algusega

Mõisted

  • Vana-Liivimaa – Eesti ja Läti alad keskajal
  • Eestimaa – Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis
  • Liivimaa – Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal
  • Muistse vabadusvõitluse järel jaotati Eesti ja Läti alad võõrvallutajate järel, tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad – maahärrad

Vana-Liivimaa riigid

  • Riia peapiiskopkond (Riia)
  • Tartu piiskopkond (Tartu)
  • Saare-Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula, Haapsalu)
  • Liivi orduriik (Riia, Võnnu, Viljandi) läänistas vähe
  • Taani kuninga valdused (Tallinn) – Tallinna piiskopkond, Eestimaa hertsogkond – läänistas palju
  • Kuramaa piiskopkond (Piltene)

Läänikorralduse kujunemine:

  • Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus, maad on jagatud maahärrade ( senjööride ) poolt läänideks (feoodideks)
  • Lääni omanik ( läänimees ) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees
  • Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud).
  • Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu , endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid.

Võõrvõimude ja eestlaste suhted:

  • Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud.
  • Lepped sõlmiti maakondade kaupa
  • Lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud
  • Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused
  • Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid.

Eestlaste kohustused

  • Kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang)
  • Hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam)
  • Kirikukümnis , millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse
  • Preestri ülalpidamine
  • Teotöö (e. mõisategu) – mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega)
  • Vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma)
  • Sõjalised kohustused . Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes.
  • Osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne.

Talurahva õiguslik seisund

  • Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda.

Kirikukihelkonnad

  • Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist
  • Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida
  • Igasse kihelkonda ehitati kirik, tavaliselt keskpunkti, vana pühapaiga lähedale
  • Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preester, kes pidas jumalateenistusi ning õpetas
  • Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13. saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi

Linnade teke

  • Ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed
  • Sellega seoses tekkisid juba vallutuste käigus Liivimaale esimesed linnad
  • Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede sõlmpunktidesse, keskustesse
  • Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus
  • Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud

Jüriöö ülestõus

  • Taani riigi võimu kahanedes muutus Eestimaa hertsogkonna valitsemine kuningale tülikaks
  • Taani kuningas otsustas oma Eesti valgused Saksa ordule maha müüa
  • Taani vasallid kartsid aga uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist, nad proovisid üleminekut igati takistada
  • Ka eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada
  • Jüriöö ülestõusu. 1343 alustasid harjulased jüriööl (23. aprill) relvastatud mässu Põletati mõisaid ja kirkuid
  • Tapeti sakslaseid
  • Valiti 4 kuningat
  • Edasi asuti piirama Tallinna, kus oli näha, et oma jõududest ei piisa, otsiti abi Rootsilt ja Venemaalt, mõlemad lubasid abi saata
  • Saare-Lääne piiskopkonna aladel alustati samuti ülestõusuga, millele ei suudetud vastu seista, abipalvega pöörduti Saksa ordu poole </li></ul>
  • Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, eestlased tapeti relvakokkupõrke tagajärjel
  • Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning rünnak päädis harjulaste maleva hävitamisega
  • 1343 juulis toimus ülestõus ka Saaremaal, kus piirati keskset Pöide linnust ning hävitati see
  • Alles Preisimaalt saadud abivägedega õnnestus ordul Mandri-Eesti 1343a lõpuks alistada, saarlased aga kahe sõjakäiguga 1344 ja 1345; karistuseks pidid saarlased ehitama Maasilinnuse </li></ul>
  • Seoses ülestõusuga oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks
  • Ametlikult toimus see 1346.a, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile
  • Ülestõusus osalesid mereäärsed maakonnad, kes olid seni säilitanud suuremad õigused
  • Ülestõusuga hävitati ka seega Eesti poliitiline eliit ning vastupanu oli raugenud pikaks ajaks
  • Lõhe eestlaste ja võõrvõimu vahel süvenes