EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
Läti Henriku kroonika ehk Henriku Liivimaa kroonika kirjeldab 13.saj alguse eestlasi ja nende eluolu ning Eesti äravallutamist. Muinaja lõpul elas Eestis 150 000-200 000 inimest. 11-12.saj. asustus tihenes ja külad kasvasid. Hooned olid endiselt väikesed ühetoalised, milles oli nurgas keriseahi. Põldude asetuse iseärasuste tõttu olid Lõuna-Eestis levinud hajakülad, kuid Põhja-Eestis ja Saaremaal sumbkülad. Tähtsaim põlluvili oli talirukis ning vilja veeti ka välja, kusjuures Eesti oli maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Linnasid, käsitööliste kihte ega kaupmeeskonda Eestis tolleks ajaks veel tekkinud ei olnud. Eesti ülikuile oli oluliseks sissetulekuallikaks väliskaubandus. Rõivastuses kanti korralikke villasest riidest või nahast kuubesid, õhemad riided olid linased. Üleriideid kaunistasid praktilised ehted ja rõivakomplekti juurde kuulus ka nuga. Rõivastele ja kangastele anti värv looduslike vahenditega, mistõttu jäid need välimuselt tagasihoidlikuks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Ионы
Знакомство с химией
Ruumilised kujundid
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kell ja kellaaeg
Häälikute pikkused
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eestlaste elu muinasajal: