Funktsiooni, mida saab esitada kujul nimetatakse lineaarfunktsiooniks.

Öeldakse, et muutuja y on lineaarses sõltuvuses muutujaga x.

Avaldist ax nimetatakse lineaarliikmeks.

Arv b on vabaliige (b väärtus vastab argumendi x väärtusele 0).

Lineaarfunktsiooni graafikuks on sirge, mis lõikub y-teljega punktis (0;b).

Juhul kui vabaliige b = 0, siis saame võrdelise seose y = ax, seega on võrdeline seos lineaarfunktsiooni erijuhtum.

Kui vabaliige b < 0, siis graafik lõikab y telge allpool koordinaatide alguspunkti.
Kui vabaliige b > 0, siis graafik lõikab y telge ülalpool koordinaatide alguspunkti.

Arv a näitab, mille võrra muutub funktsiooni väärtus y, kui argument x suureneb ühe ühiku võrra. Seda arvu a nimetatakse sirge tõusuks.

Sirge tõus a näitab, kui palju muutub sirgel oleva punkti ordinaat y siis, kui abstsiss x kasvab ühe ühiku võrra.

Kui sirge tõus a > 0, siis on tegemist tõusva sirgega, kui a < 0, siis on sirge langev.

Lineaarfunktsiooni graafiku joonestamise näide (Allikas: http://www.welovemath.ee/):

Lisaks:

• Lineaarfunktsioon ja selle graafik
• Lineaarfunktsioon ja selle graafik 2

Lineaarfunktsiooni rakendamise näide